Kuidas Lääne-Eesti kirikurahvas Põhja-Soomes käis

25 aastat tagasi, kui Eestis vabaduse tuuled puhuma hakkasid, leidsid kolm naaberkogudust – Lääne-Nigula, Kullamaa ja Märjamaa – endale Soomest Põhja-Pohjanmaalt sõpruskogudused.

Nüüdseks on Soomes käimasolev koguduste ja omavalitsuste liitmine meie sõpruskogudused ühendanud, nõnda olemegi nüüd kõik suure Raa­he koguduse sõbrad. Raahe koguduse Eesti-Soome sõprusrühm, mis koosneb meie vanadest sõpradest-estofiilidest ning korraldab Eesti heaks väljamüüke, oksjoneid, kogumiskampaaniaid, talgutöid jne, korraldas sõprussuhete 25. aastapäeva auks laagri «Sõbrad üheskoos. Ystävät yhdessä».
19.–22. septembrini veetiski bussitäis eestlasi Põhjalahe ääres asuvas Kultala laagrikeskuses ja selle lähistel imelised suvelõpupäevad. Iga kogudus täitis oma rahvaga kolmandiku bussist, seltskonnas oli kaheksa last, kolm kirikuõpetajat, kolm organisti ja kolm vallavanemat.
Kuna sõita tuli kaugele, umbes 600 km Helsingist, asus reisikorraldaja Tiina Võsu tellitud buss varahommikul kell 4 Taeblast teele. Ilm oli ilus ja soe ning kui õhtuhämaruses tuttavad paigad paistma hakkasid ning lõpp-peatuses tuttavad näod vastu naeratasid, võis reisiväsimuse unustada. Osa reisijaid jäi Kultala laagrikeskusse ööbima, osa läks vanade sõprade juurde Vihantisse, Pattijoele ja Raahesse.

Laupäev
Laupäev, 20. september algas hommikupalvusega Vihanti kirikus ning jätkus koosviibimisega kogudusemajas. Kohal oli Raahe linna juhtkond, sh Vihantist pärit linnapea ja õigusnõunik. Kantor Asko Rautakoski näidatud slaidikava sisaldas fotomeenutusi Märjamaa-Vihanti sõprussuhete algusaegadest ning tollastest vaimulikest Esa Malkamäkist ja Priit Rannutist.
Sõprustoimkonna juht Mari-Kaarina Hiltunen palus seejärel rahval «nende liikide järgi» püsti tõusta: kordamööda tõusid Eesti ja Soome koguduste liikmed, vanad ja noored, vallavanemad ja teised omavalitsustegelased jne. Nii saadi ülevaade kõigist osalejatest.
Lõunasöögi järel (kõik söögikorrad olid ülimaitsvad!) sõitsime Raahesse, kus võisime valida mitme linnaekskursiooni vahel ning tasuta kohvitada stiilses pisikohvikus. Vallavanemad Villu Karu, Mikk Lõhmus ja Jüri Ott said koos Raahe linna juhtide Kari Malkamäki ja Kari Karjalaineniga külastada linna ettevõtteid ning arutada omavalitsusasju.
Laulurahval oli au teenida Raahe seeniore kahes vanadekodus: Lääne-Nigula ansambli Doxa rühm Maininkis ning Märjamaa-Kullamaa koos Raa­he koorilauljatega Hopeatauris. Eestikeelsed laulud võeti soojalt vastu, nimed Jeesus ja Kristus ju tõlget ei vaja.
Kultala laagrikeskuse saalis ootas õhtusöök ning metsa all pohlad-mustikad-seened. Lastele aga oli varuks üllatus. Kõigepealt andsid väiksed sõstrasilmsed õde-venda Jenninoora ja Joona igale eesti lapsele suure kingikoti, mis sisaldas palju vajalikku ja toredat.
Seejärel kutsus õe-venna isa Mika Koskinen meie lapsed uusi rõivaid proovima: mitmest kastitäiest ilusatest lasteriietest, mille oli kinkinud üks kohalik kauplus, võis iga eesti laps valida just nii palju, kui talle meeldis ja sobis.
Õhtune kava oli pühendatud rühmatöödele. Täiskasvanud soomlased-eestlased jaotati kuude gruppi, lasterühm oli seitsmes. Iga grupp sai ülesandeks arutleda, leida vastused ning teha kokkuvõte tänulikkuse teemal. Lasterühm koos kohaliku lastetöötegija Rea Skogi ja Aet Reinholdiga lahendas ülesande «õuna meetodil»: pärast omavahelist tutvumist, ühist kommisöömist ja lauluõppimist kirjutas iga laps paberõunale asjad, mille eest ta on tänulik.
Õunad viidi paberõunapuu külge kinnitatuina saali, kus neid teistele töörühmadele tutvustati. Õunapuu esitlus ja vastõpitud laul «Ta tegi sind ja mind sõpradeks», mida kõik eesti ja soome lapsed kahes keeles laulsid, vallandas sõbraliku naeru ja aplausi.
Täiskasvanute rühmatööde kokkuvõtted andsid pildi aruteludest ja mõtisklustest, mis olid paljuski keskendunud 25 ühisele aastale. Siira, terava ja mõtlemapaneva sõnavõtuga astus üles Pattijoe emeriitõpetaja Tapio Hiltunen. Õhtupalvuse pidas õpetaja Ville Karpelin, ühislaule saatis soome noorte instrumentaaltrio. Hilisõhtu möödus saunas.

Pühapäev
Pühapäevaseks jumalateenistuseks kogunesime oma vanade sõprade juures. Raahe kirikusse suundus Lääne-Nigula rahvas, jutlustas õpetaja Leevi Reinaru; Pattijoki kirikus viibisid Kullamaa inimesed, jutlustas kohalik õpetaja Markus Tuukkanen; Märjamaa reisiseltskond osales perejumalateenistusel Vihanti kogudusemajas, kus jutlustas õpetaja Illimar Toomet.
Lõuna söödud, läksime kõik Raahe kirikusse kuulama pidukõnesid ja laule. Päevakohaste sõnavõttudega esinesid Lääne-Nigula õpetaja Leevi Reinaru ja vallavanem Mikk Lõhmus, Kullamaa õpetaja Lembit Tammsalu, Märjamaa õpetaja Illimar Toomet ja vallavanem Villu Karu. Öeldi palju ilusaid sõnu ja anti üle kingitusi.
Raahe linnapea Kari Malkamäki teatas hea uudise, et vahepeal soikunud omavalitsuste koostöö (Märjamaa ja Vihanti valla vahel kehtis sõprusleping, kuni Vihanti vald Raahe linnaga liitumise tõttu olemast lakkas) jätkub taas, kaasates peale Märjamaa ka Lääne-Nigula ja Kullamaa valla.
Oma sidemetest ja tööst Eestis rääkis südamlikult Raahe emeriitõpetaja, Rauhan Sana misjonär Veikko Määttä. Laulis Raahe kirikukoor, kahe lauluga astus üles kohapeal moodustatud Eesti ühiskoor Ivi Küla juhatusel ja Aet Reinholdi klaverisaatel.
Et eesti laul soome südameid sulatas, tunnistasid rohked tänusõnad. Pidulik sündmus lõppes ühispildi tegemisega Raahe kiriku uksel. Õhtul toimus laagrikeskuses soome moodi piiblitund ehk seurat. Laulud vaheldusid tunnistustega, meenutati möödunud veerandsaja aasta pikkust koostööd ning anti tunnistust Jumala ustavusest ja konkreetsest abist erinevates olukordades. Kogu laagri vältel tegutses väsimatult õpetaja Illimar Toomet, kelle suurepärast tõlkija­andi nii eestlased kui soomlased usinasti tarvitasid.

Kui te üksteist armastate
Kojusõit algas kargel esmaspäevahommikul tugeva «täiskõhutundega»: olime mitme päeva jooksul saanud rohkelt vaimulikku ja ajalikku rooga, vennastunud paljude soome vendade ja õdedega ning leidnud häid sõpru oma naaberkogudustest. Pilgeni täis häid muljeid, tundeid, mõtteid, püüdsime kokku võtta soome sõprade armastustegusid – ometi oli see, millest osa saime ning kogesime, üksnes jäämäe tipp.
Kui palju tööd ja armastust see sõpruspidu korraldajailt tegelikult nõudis, teab vaid Jumal ise. Tänapäeval, kui armastuse mõiste järjest enam hägustub ja teiseneb, teavad ristiinimesed, et armastus pole sooja õhu võngutamine ega südame pekslemine, vaid TEOD. Kui teinekord ongi kerkinud mõte, et armastusteod on rohkem ühepoolsed ning Soome-Eesti sõpruski rohkem põhja poole kaldu, siis õnnestus Raa­he sõpradel selline arvamine edukalt ümber lükata.
Mõneski sõnavõtus ja paljudes omavahelistes vestlustes kinnitati, et see, mida soomlased eestlastelt vastu saavad, ei ole väärtusetu ja väike, pigem vastupidi. Mõõdupuid pole meie kätte antud, oluline on muu, sest sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate (Jh 13:35).
Aet Reinhold
Märjamaalt
Tiina Võsu
Lääne-Nigulast