Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kuidas Tallinna Jaani kirikusse kuuski toodi

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

kuused4
Harku metsas hommikul langetatud kuused toodi välja teele. Vasakul õp Arne Hiob. 2 x Tarmo Tilsen

Tallinna Jaani koguduses on traditsiooniks, et kolmandaks advendiks on kuused kirikus. Koguduse juhatuse esimees Peeter Grossberg sõnab, et sel päeval on koguduse aastapäev ja kuused annavad pidulikkust juurde.

Kuuskede hankimiseks on kujunenud kindel seaduspära. Grossberg saadab koguduse poolt RMK-le kirja kuuskede langetamise sooviga. Transpordiga on appi tulnud kaitsevägi. „Tagalapataljon on meid igal aastal aidanud suure veoautoga, kuhu 7–8-meetrised kuused peale mahuvad,“ selgitab Grossberg.
Paar nädalat varem kuulutatakse kantslist välja, millal minnakse, ja mehed tulevad. Et koht on varem teada, tulevad paljud omal käel (autol) metsa. „Kaks suurt kuuske paneme kirikusse teine teisele poole altarit. Üks läheb käärkambrisse, see peab olema hästi kitsas, et õpetajad pääseksid oma riietekapile ligi,“ teeb Grossberg ülevaate ja lisab, et igasugustele asjadele tuleb ju mõelda. „Tavaliselt on meil lõunasaalis ka üks kuusk, kuid sel aastal sinna ei saa panna, sest seal on Epp-Maria Kokamäe maalide näitus. Ei saa ju mõnd maali kuusega kinni katta ja puu ajab niiskust välja. Värskelt langetatud kuused on kõik väga märjad, kuid selle eest seisavad ka kauem.“
„On üks naljakas asi, et kuusel on oma kindel rütm,“ süveneb Grossberg puu hingeellu. „See on kolm aastat ehk igal kolmandal aastal hoiab ta okkaid hästi kaua küljes. Tulemuse saab muidugi alles pärast kolmekuningapäeva teada. Mul on kodus olnud nii, et kuuske on lausa häbi välja viia, kui juba ülestõusmispühad käes on ja tema seisab uhkelt edasi.“
Jutu arenedes selgub veel mõndagi kuuskede iseloomu kohta. Näiteks suhteliselt lähestikku kasvavad ühesuurused kuused, mis kirikus ka kõrvuti seisavad, võivad oma okkad väga erineval ajal maha visata, nii juhtus eelmisel aastal suurte kuuskedega. Kui kirikusse tuues on puud märjad, siis pärast kolmekuningapäeva on nad nii kuivad, et pista või kohe ahju ja köeb ilusti ära.
Ühine kuuse toomine on Jaani koguduses pikk traditsioon. Grossberg on metsas käinud alates 1992. aastast, ainult üks kord jäi vahele, siis oli ta välismaal. „Tallinna ümbruse metsades on igal pool käidud: Sakus, Viimsis, Jägalas, Kalevi-Liival, Anijal ja viimased kolm aastat Harkus. Seal on mõnus koht, parajad kuused ja need saab kergelt välja.“
Viimastel aastatel on hakatud paar nädalat varem metsas n-ö luurel käima, mehed teavad küll, mis metsas on, kuid … vaatame enne üle, et keegi lageraiet pole teinud.“
Kuuseaktsiooni päevale paneb punkti hapukapsasupi söömine kirikus. See on nii vana traditsioon, kui üldse keegi mäletab, ja räägitakse ka, et mõni mees muidu ei tulekski, kui kapsasuppi ei pakutaks.
Koguduse juhatuse esimehe Peeter Grossbergi juhtimisel käisid mehed metsast kuuski toomas 9. detsembril, vaimulikest oli kaasas õp Arne Hiob.
Tiiu Pikkur

Pildigalerii:

Lõunaks olid jõulupuud juba Tallinna Jaani kirikus. Kuuske saeb parajaks Peeter Grossberg.