Külavaimulikul tööpuudust pole

EELK Pastoraalseminari lõpetanud ja viimased 22 aastat Saksamaal ametis olnud Michael Schümers tähistas 6. mail juubelit. 

Naerusuine Michael on mees, kes palju jõuab. Ta on EELK Saksamaa koguduse õpetaja, Kurhessen-Waldecki evangeelse kiriku ja EELK suhete koordinaator, Melsungeni praostkonna abidekaan ja Spangenbergi koguduse pastor. Kodulinn Spangenberg on saanud linnaõigused seitsmesaja aasta eest ja linnas ning selle juurde kuuluvates külades elab praegu umbes kuus tuhat elanikku. Nii, et kui vaimuliku näoraamatus öeldakse Michaeli kohta, et ta on tõeline külavaimulik, siis polegi see vale. Pastoraatki asub 124 elanikuga Landefeldi külas. Spangenbergi sõpruskoguduseks on Räpina Miikaeli kogudus.  

Ideedest puudust pole

Kui hallil ja vihmasel päeval kipub masendus peale tulema, siis aitab selle vastu Michaeli Facebooki-konto külastus. Tundub, et tegu on hea huumorisoonega üdini sooja inimesega, kelle sarnast kergelt ei leia. Isegi koroona pole kriipsugi tema tujul langeda lasknud, pigem vastupidi. Keeruline olukord on äratanud temas erakordse loovuse. Kirikud on küll suletud olnud, ent see, kuidas Michael inimesi argihallusest kõrgemale tõstab ja jumalasõna kuulutamiseks viisi leiab, paneb imestama. 

Nii on sealses linnakeses ringi vuranud ratastel kirik. Peetakse palju väikseid välijumalateenistusi (Lk 14:21: „Mine kohe välja linna tänavatele ja teedele!“) ja nii saab sellest osa palju suurem arv inimesi kui tavapärasel teenistusel pühapäeva hommikul kirikus. Ülestõusmispühadel sõitis kirik läbi koguduse üheksa küla, kõige ees elektrirolleril talaaris vaimulik, seejärel traktor vedamas tornikesega haagismaja. See näeb välja nagu pisike kirik. 

Valjuhääldi, mikrofon ja metsasarv kaasas, kuulutas Michael inimestele näiteks ülestõusmispühade rõõmusõnumit. Kindlasti metsasarv, sest see pill mahub rolleri pagasiruumi. Väliteenistustel on puhkpillid oma selge kõlaga eelispositsioonil. Nii on trompet käiku läinud ka rõdu- ja lossikontsertidel. Paar koraali, palve ja õnnistussõnad on vorm, mis kontaktivabalt palju inimesi rõõmsaks teeb.  

„Inimesed on koroonapandeemiast väsinud, ebakindlad, pidevalt tulevad uued eeskirjad. Selle kõige keskel igatsevad nad häid sõnu, palvet, õnnistust. Palvused aia ääres on paljude inimeste jaoks sobiv vorm. Jumala sõna kõnetab inimesi nende argielus, julgustab, innustab, annab ruumi, et nad saavad oma muredest rääkida, küsida, juttu rääkida pärast palvust. Lävepakk ei ole nii kõrge kui kirikus, vahel jäävad ka juhuslikud möödujad seisma, teised teevad lihtsalt akna lahti või tulevad rõdule.“ 

Adrenaliin toidab

Vaimulik on luust ja lihast inimene ning oma iseärasustega nagu iga teine. Lisaks loomuomasele huumorisoonele ja lausa vajadusele inimestele armastust jagada iseloomustab teda sportlikkus. Kaasasündinud kopsuviga on juba algusest peale andnud teadmise, et elu on kingitus ja et alati on mingi väljapääs, mingi lahendus. Ka COVID-19 võib osutuda väga ohtlikuks, aga tuleb otsida lihtsalt teisi teid, kuidas edasi elada ja töötada. 

Võiks ka öelda, et hulljulgus ja seiklushimu, aga Jumalaga koos polegi midagi karta. Eriline armastus kuulub veespordile ja purjetamisele. Facebookis on vahvad pildid Lääne-Virumaa järvede hüppetornidest ja kogetud suverõõmudest. 

Mõte käib peast läbi, et kui ta vee peal kõnniks … Usku temas on ja temperamenti ette võtta eestlastele ehk üle võlli näivaid tegusid. Siiski ütleb ta: „Pandeemia ja kogu elu esitavad meile üha uusi väljakutseid ja raskusi. Minu jaoks on see ka vaimulik avastusretk, vestluses Jumalaga ja inimestega püüan leida teid, kuidas teatud asjad võimalikuks saavad, olgu siis kas tavatud või hullumeelsed. Selleks aitab usaldus Jumala vastu, et esimesi samme teha ja lihtsalt proovida.“

Igav ei ole nende kodus kunagi. Kirjutasime nende perest, kuhu kuulub ka neli tütart, märtsis, mil möödus 20 aastat Merike Schümers-Paasi ordinatsioonist. Merike ütleb oma ametivennast abikaasa kohta: „Michael on nagu ilutulestik. Kes palju teeb, see jõuab ka palju. Tähtis on mitte võrrelda, mitte kade olla, mitte vigu otsida, vaid kaasa lüüa. Igaühel on oma tugevad pooled ja anded. Koos on kõik kergem ja rõõmsam.“

On, mida õppida.

Rita Puidet