Lääne-Nigula kogudus pidas sõpruskoguduste päeva

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Kogudus, Uudised / Number:  /

Lehekuu esimesel laupäeval, 4. mail võõrustas Lääne-Nigula kogudus sõpruskogudusi. Tervituse olid saatnud nii Saksa sõpruspiirkond kui ka Rootsi sõpruskogudus. Külas oli kaks Soome sõpruskogudust.

Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi (vasakul) peab sõpruskoguduste päeval hommikupalvust. Teda tõlkis diakon Lev Lekarkin. Foto: Anti Toplaan

Läänemaale olid kohale sõitnud Soome suurte koguduste delegatsioonid Espoonlahtist ja Raahest. Päevast võtsid osa ja aruteludel osalesid Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus, EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru ja piiskop Anti Toplaan. Tervitamas käis peapiiskop Urmas Viilma.

Pärast Lääne-Nigula koguduse õpetaja Kristo Hüdsi peetud hommikupalvust, mida tõlkis diakon Lev Lekarkin, jätkus päev, mille teemaks oli „Vaimulik ärkamine“, kogudusemajas.

Vennastekoguduste hea mõju kirikuelule

Eesti vaimulikest äratusliikumistest ja nende mõjust pidas ettekande Helsingi ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppejõud Joko Talonen. Kuuldust selgus palju huvitavaid fakte vennastekoguduse liikumise mõju kohta Eesti kirikuelus. Näiteks on teada, et kui 1972. aastal oli EELKs 111 kirikuõpetajat, siis 25 neist olid otseselt seotud vennastekogudusega.

Professor väljendas veendumust, et erinevalt Lätist ja Leedust, kus liikumise mõju kirikule hajus juba enne teist maailmasõda, suutis Eesti luterlik kirik okupatsiooniaega paremini üle elada tänu vennastekoguduste mõjule.

Kuidas aidata uuele ärkamisele kaasa?

Nii kohalik Lääne-Nigula kogudus kui ka külalised tutvustasid pärastlõunal oma kogudusi. Mõlemas sõpruskoguduste päevast osa võtnud Soome koguduses on üle 20 000 liikme, mis on samapalju, kui EELKs liikmesannetajaid kokku, ning ühes suures koguduses võib olla kuni 100 töötegijat ja 600 vabatahtlikku.

Hilisemates rühmatöödes otsiti vastuseid küsimustele, miks ei ole Eestis või Soomes sündinud viimastel aastatel vaimulikku ärkamist, kuidas meie saaksime ärkamisele kaasa aidata ja mida on meil õppida varasematest vaimulikest ärkamistest.

Üheks olulisemaks tõdemuseks oli näiteks arvamus, et pelgalt kultuurilisele pärandile või kultuurkristlusele rajatud usk ei aita. Vaja on usku, mille nimel ollakse valmis vajadusel ka oma elu andma.

Päeval osalenud arutlesid töörühmades. Foto: Kristo Hüdsi

Ärkamine algab meeleparandusest

Oldi ka seda meelt, et inimesi kõnetab, kui sõna kuulutaja olemuses väljendub armastus. Ärkamine saab alguse meeleparandusest ja sellest, kas muretseme nende pärast, kes pole veel sidet Jumalaga leidnud.

Pärast sisutihedat päeva külastati õhtul kohalikke kunagise vaimuliku ärkamisega seotud paiku, pühapäeval peeti ühine jumalateenistus ja istutati kiriku ümber talgute korras talve jooksul langetatud vanade puude asemele uus puu.

Kätlin Liimets

Galerii fotod: Anti Toplaan