Lääne praostkond andis aru

28. aprillil Märjamaal toimunud Lääne praostkonna sinodi päevakava oli tavapärane: jumalateenistus, kokkuvõtete tegemine möödunud aastast ja pilguheit järgmisesse, eelarveküsimuste otsustamine jne.
Sinodilisi tervitasid Rapla maavanem Tõnis Blank ja kohalik vallavanem Villu Karu, ette loeti tervitus Schmalkaldeni sõpruspraostkonna dekaanilt Saksamaalt. Suurema osa sinodi ajast täitis aga aruannete esitamine, mis olid enamasti õige põhjalikud ja detailirohked.

Praostkond nagu orkester
Lääne praostkond näib silma paistvat tõhusa organisatsiooni ja ühiste ettevõtmiste rohkuse poolest. Nii toimus mullu kokku üheksa praostkonna konverentsi, mille kavas olid piiblitund ja ettekanne mõnel kirikuelus aktuaalsel teemal. Ka sinodi alguses rõhutas praost Leevi Reinaru, et jumalariigitöö pole võrreldav mitte soleerimise, vaid orkestrimänguga. Ehk just seetõttu ei esitatud sinodil aruandeid koguduste, vaid töövaldkondade kaupa.
Otsa tegi üldaruandega lahti praost Leevi Reinaru, kelle sõnul oli mullu tähtsaimaks sündmuseks praostkonna elus Tiit Salumäe piiskopi ametisse seadmine, millega Haapsalust sai taas piiskopilinn. Arvulistes näitajates eelmiste aastatega võrreldes suuremaid muutusi polnud. Näiteks peeti mullu Lääne praostkonnas 1358 jumalateenistust, ristiti 70, konfirmeeriti 40 ja maeti kiriklikult 103 inimest ning laulatati 15 paari.
Lia Salumäe aruandest jäi kõlama tõdemus, et muusika­elu on praostkonnas elav, professionaalne ja mitmekesine: tegutseb laulurühmi, koore, vaimuliku rahvamuusika ansambel ja kaks noortebändi. Rõõmu tegi Salumäele pastorite lauluoskus, kuid ametitalituste ajal olevat koguduse seas vähe koraalide kaasalauljaid.
Abipraost Lembit Tammsalu Kullamaalt nentis, et lastetööd tehti vaid pooltes kogudustes. Tõsi, Ridalas ja mõnel pool mujalgi on elavnemise märke. Lisaks pühapäevakoolitundidele korraldati lastelaagreid ja perepäev Haapsalu piiskopilinnuses. Lastetöös osales kokku 201 last, õpetajaid oli 20.
Noortetööst rääkinud Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk tõstis esile Lääne-Nigula kogudust. Seal peetud «Checkpointi» noorteõhtutel käidi kogudustest üle Eesti. Valk julgustas aga ka väiksemaid kogudusi noortetööga tegelema: «Kui pole piisavalt vanuse poolest noori, võtke kampa need, kes on hingelt noored.» Praegu tegutseb praostkonnas ainult kuus noortejuhti.
Misjonitöö aruande pidas praost Reinaru ise, kes on ühtlasi EELK Misjonikeskuse juhataja. Ta tõstis esile noorte ja täiskasvanute üldkiriklike piiblikursuste ning «Kasvuaja» koolituste positiivset mõju praostkonna usuelule. Neis osalenud ilmikud on võtnud nimelt vastutavaid rolle oma kodukoguduste töös ning saanud julgust evangeeliumi kuulutamiseks.
Praostkond annab oma panuse ka välismisjoni toetamisel – Haapsalu kogudus on tugikoguduseks Peterburis ja Lääne-Nigula oma Hongkongis tegutsevatele Eesti misjonäridele. Nuriseda võib aga Reinaru sõnul selle üle, et kogudustes pööratakse vähe tähelepanu piiblitundide pidamisele ja üldse piibliõppele.
Tiina Võsu poolt ette kantud praostkonna nõukogu aruanne andis aimu töö heast organiseeritusest. Diakooniatöö aruannet sinodil aga kavas ei olnud, põgusalt mainiti vaid ettevalmistuste tegemist pagulaste vastuvõtmiseks. Huvitaval kombel oli üsna vähe juttu ka kirikute remontimisega seotud ja muudest majanduslikest muredest, kuigi need kahtlemata õige tõsised on. Küllap seetõttu, et «koguduse rikkus pole mitte vanad kirikuhooned, vaid inimesed», nagu praost päris sinodi alguses rõhutas.

Oleme rahvakirik
Sinodi teises pooles sai sõna piiskop Tiit Salumäe, kes on aastatel 1992–2015 ise Lääne praost olnud. Tema ettekanne keskendus praostkonnas toimuva asetamisele üldkiriklikku konteksti. Salumäe rõhutas, et luteri kirik on rahvakirik, mistõttu tuleb mõelda mitte ainult koguduseliikmete, vaid kõikide piirkonnas elavate inimeste teenimisele.
Viimase rahvaloenduse andmeid, mille kohaselt vaid kümnendik Eesti täisealisest elanikkonnast end luterlaseks peab, ei maksa liiga tõsiselt võtta. Tegelik elu näitavat, et Eesti on jätkuvalt luterliku identiteediga maa ning avalikkus on väga huvitatud kiriku arvamusest ühiskondlikes küsimustes.
Kirikul on piiskopi sõnul tohutud võimalused oma sõnumi edastamiseks rahvale meedia kaudu, mida tuleks paremini kasutada. Salumäe rõhutas ka aruandluse ja igapäevase analüüsi tähtsust kirikuelu organiseerimisel ning kinnitas, et eesmärgiks peaks olema «pöörata kirik mitte statistilisele, vaid sisulisele kasvule». Veel selgitas ta sinodilistele hiljutisel kirikukogul räägitut ning mitmeid huvi pakkunud küsimusi nagu Narva Aleksandri kiriku saatus ja kiriku liikmeskonna arvestamise põhimõtted.
Et kohapeal aruteluküsimusi üles ei tõstetud, lõppes sinod varakult. Lääne praostkonna ühtehoidev rahvas saab aga õige varsti uuesti kokku – 4. juunil toimub Lääne-Nigula kiriku juures praostkonna päev.
Rain Soosaar

Lääne praostkond 2015
16 kogudust
11 vaimulikku
8241 liiget
1402 annetajaliiget