Läbi lillede

Tulemas on koolide lõpuaktused, kus kindlasti kingitakse „peasüüdlastele“ ohtralt lilli. Lilled on ilusad, õied sümboliseerivad elu jätku ja viljakust, lilled on õnnitluste loomulik, universaalne osa. Lilli ostes mõeldakse, mis liigid ja värvid võiksid saajale meeldida ja sobida. Lilleseadjad oskavad koostada kimpe, kus sees nii imeline harmoonia kui ka põnevad aktsendid, vahel terve lugu. Lillepoed ja floristide silmatorkav heasoovlikkus tekitavad alati heaolutunde. Kas võiks kogu selle toreduse juures olla võimalik ka mõni lisavaade? Jah, ikka, näiteks keskkonnasõbralikkus. 

Kas eelistada kinkida loodusest korjatud lilli? Nad ju Looja loodud, ilma väetiste ja taimekaitsevahenditeta. Nii ja naa. Tuletame meelde, miks omal ajal hakati karusloomi puurides kasvatama – suur nõudlus nahkade järele viis looduslike liikide arvukuse alla. Eestis oleme hõreda asustuse ja loodusmaastike rohkuse tõttu väga heas seisus. Näiteks maikellukesi, karikakraid ja kellukaid ei paista korjamine ohustavat. 

Luksus, mida me ehk ei oska hinnatagi, aga mõelge näiteks Hollandile, kus sama suurel maalapil elab 17 miljonit inimest ja enamik maast on üles haritud. Samas kujutan ette, et kui Eestis peaks levima mood kinkida vaid looduslilli, kerkib paljudele loodusliikidele haruldaseks muutumise või kadumise oht. Praegugi tuleks lilli korjates jälgida, et kolmandik taimedest jääks sinna paika õitsema. 

On oluline teada, mis liigiga tegu ja milline on tema kaitsestaatus. Haruldasemad liigid, näiteks käpalised, on meil kõik kaitse all, st korjamine keelatud ja see on väga mõistlik. Ilmselt oleks ka päris suur kütusekulu, kui kogu linnarahvas loodusesse õite järele sõidaks. Seega on väga hea, et lillepoed ja lilletädid pakuvad laia valikut erinevaid liike ja sorte. 

Kas siin oleks võimalik keskkonnasõbralikumalt valida? Parim valik oleks kindlasti hoopis omakasvatatud õied. Nendes on kasvataja pühendumus ja armastus. Kuid kaugeltki kõigil pole seda võimalust, napib aega ja oskustki. Teine valik võiks olla kodumaise kasvataja lill, kuid siin tekivad juba küsimused. Õues peenral kasvanuga pole probleemi, kuid kas valida talvine kasvuhooneõis või soojalt maalt siia toodu? 

Põhjas on kulutatud palju energiat, et saada kasvuhoonetesse valgust ja soojust. Aafrikas, kus kasvatatakse Euroopa turu jaoks väga suurtes kogustes lilli, on jällegi probleemideks vee defitsiit ning looduse saastumine taimekaitsevahenditega. Lisaks olulise keskkonnamõjuga lennutransport ning ladude ja transpordivahendite jahutamise kulu (tõsi, lilled on turistidest oluliselt kergemad ning meil talvel niigi jahe). Pealegi ei pruugi lillepoe müüja teadagi, kust lilled pärit. Holland ise kasvatab väidetavalt vaid 20% lilledest, mis sealtkaudu mööda ilma laiali saadetakse. 

Muidugi me ei jäta lilli ostmata, hoolime ju ligimestest. Tahame ikka häid soove, tänu, kaastunnet ja mälestust lillede abil jagada. Aretajad on näinud vaeva, et valikut rikastada, üha kaunimaid ning erinevamaid õisi pakkuda. Sageli on oluline ka hind. Jääb loota, et ostjad lähevad tasapisi teadlikumaks ning tootjad reageerivad sellele. 

Juba müüakse õiglase kaubanduse „Fairtrade“ märgiga lilli, mille kasvatajad arengumaades on saanud töö eest paremat tasu ja töökeskkond on töötajasõbralikum ning eetilisem. Miks ei võiks lilledel olla märk juures, kui kasvatamisel on kasutatud taastuvenergiat või mõnd muudki keskkonnahoidlikku võtet? 

Vahel näeme floristika kõrgtaset, kuid sobivas kohas on lille asemel sibulavanik, maitsetaimede kimp või nägus puuviljakorv samuti rõõmu pakkuv valik. Ühel Uma Pido laulupeol tänati tegijaid värskete käharate kasevihtadega. Ise olen eelistanud lille ilu nende rohkusele, võimalusel aga elusa, potis kasvava lille valinud, et hea emotsioon kauem kestaks. 

Käin looduseski lilli korjamas. Suvekimp, kust ei puudu õite kohale õrna aura loovad kõrrelised, on jumalikult kaunis. Ei ole seni ära põlanud lupiini, otsides eri toonidega õisikuid. Harglehine lupiin on meil võõrliik, kuid paistab järjest enam levivat. Inimene ei saa kliimamuutuseid tajuda, protsessid on selleks liiga aeglased. Aga loodus annab nii otse kui kujundlikult läbi lillede märku, et muutused toimuvad. Ilmselt näeme edaspidigi lõunapoolsemate liikide leide ja soojalembeste laiemat levikut. Oma elukorralduse ja tarbimisharjumuste muutmisega saame vähendada keskkonnamõju, ka läbi lillede loodusele mõista anda, et hoolime.

 

 

 

 

Andres Lehestik

kolumnist