Larissa Ossipova: tulime purustatud hinge, hirmu ja ärevusega

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Pärast 24.02.2022 ei saa me enam pidada Eesti Vabariigi sünnipäeva, ilma et mõtleksime Ukrainale. Ei osanud sel päeval ette kujutada, et ka kaks aastat hiljem teeme seda ikka veel sõjaolukorras.

Kahe aasta tagune hommikusöök Pärnus koos vanematega ei unune kunagi. Kuulasime taustaks iga uudist, mis tuli. Põlvkondade läbi talletatud valusad sõja ja okupatsiooni kogemused kerkisid esile. Küsisin isalt ettevaatlikult, et kuidas neid Molotovi kokteile tehakse. Isa vaatas mind üllatunult, vaikis hetke … ja hakkas õpetama. Tol tumedal päeval sai selgeks ka hävituslennuki mark F16. Siis oli lääs üksmeeles, et neid ei saa saata. Sel kevadel on lubatud, et esimesed jõuavad Ukrainasse.

Loodetavasti on Ukrainas Molotovi kokteilide aeg möödas, ka kurgipurgiga ei pea vast droone alla viskama. Aga mine tea, kui lääne sõjaline abi viibib, mida viimasel ajal järjest enam kuulda on, siis … Viimaste päevade valus uudis oli, et Avdijivka langes. Kuidas on küll võimalik, et kurjus, mis Ukraina sõjas jätkuvalt oma pead tõstab, on sedavõrd suur, et me sellega toime ei tule? Järjest enam kostub, et oleme vaimselt väsinud, ei jõua enam.

Tartu Ukraina keskus

Tartus, Õpetaja tänav 5 tegutseb Ukraina keskus. Foto: Kätlin Liimets

Mil viisil selles olukorras elavad meie sõjapõgenikud? Elukoha on registreerinud neist sotsiaalkindlustusameti andmete (18.02.2024 seis) järgi 32 505. Ajutist kaitset on alates täiemahulise sõja puhkemisest (11.02.2024 seis) politsei- ja piirivalveameti andmetel taotlenud 51 269 põgenikku, viimasel nädalal lisandus 91 inimest. Kaitsest loobunud on 6596 inimest.

Sõjapaos olijatele on pakutud erinevaid toetusprojekte, hingeabi, keeleõppeprogramme jne. Alates 2023. aasta juunist tegutseb Tartus Õpetaja tn 5 EELK Diakoonia ja Ühiskonnatöö Sihtasutuse Ukraina keskuse keelekohvik. Keskust juhib Lea Saar, keeleõppele on vabatahtlikuna nüüdseks õla alla pannud ka Eesti Kiriku toimetaja ametist pensionile siirdunud Rita Puidet.

Nad on näinud haavatuid, langenuid, tsiviilohvreid.
Koolimaja, mida tundide ajal pommitati.

Keelekohvik käib koos esmaspäeviti ja osavõtjaid on olnud erinevas eas. Praegu on pidama jäänud vanemaealised, teised on leidnud töö või õpivad. Lapsed käivad lasteaias või koolis. Ühel jaanuarikuu esmaspäeva hommikul oli kokku tulnud neli ukraina naist.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse