Lauldes ja tänades

Üheks selle suve kirikuelu tähtsündmuseks oli laupäeval Suure-Jaani muusikafestivali raames peetud üle-eestiline vaimulik laulupäev.

Esimesed vaimulikud laulupäevad toimusid Suure-Jaanis 1980. aastate algul tollase pastori Andres Põderi algatusel. Hiljem on neid peetud Suure-Jaani muusikafestivali raames 2012. ja 2014. aastal. Tänavune laulupäev kandis pealkirja „Üks kindel linn ja varjupaik“ ning oli pühendatud reformatsiooni alguse 500. aastapäevale.
Rahvas hakkas Suure-Jaani kogunema juba ennelõunal. Samal ajal kui koorid laululaval harjutasid, võisid festivali külalised uudistada Jaanus Siimu fotonäitust varasematest muusikafestivalidest, osaleda kohaliku õpetaja Kristi Sääse juhitud kirikuekskursioonidel ning kohtumisel teoloogist rännumehe Arne Hiobiga.
Poole viieks kogunesid osalejad aga Suure-Jaani kiriku ette, kus toimus reformatsiooniaasta õunapuu istutamine. Järgnevalt kandsid kammerkoorid Collegium Musicale ning Concerto BachFest kirikus Endrik Üksvärava juhatusel ette Johann Sebastian Bachi kantaadi „Ein feste Burg ist unser Gott“. Kontserdi lõpus süütas peapiiskop Urmas Viilma altari ees laulupäevatule ning seejärel suundusid laulupäevalised rongkäigus kirikust laululavale.

Muusikaline meeleavaldus
Laulupäeva patroonideks olid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis Christoph Eichhorn, kes esinesid kokkutulnuile lühikese tervitusega.
Peapiiskopi sõnul oli laulupäeva näol tegemist usulise meeleavaldusega, nimelt avaliku evangeeliumi kuulutamisega kristlikust usust võõranduvas ja kaugenevas ühiskonnas. Samas kinnitas ta, et just praegu eriliselt õitsele puhkenud Eesti vaimulik muusikakultuur näitab, et meie rahvast pole sugugi põhjust usukaugeks nimetada. Kahetunnine laulupäeva kontsert kinnitas peapiiskopi sõnu – mitmekesises repertuaaris oli rohkesti väga hea tasemega nüüdisaegset Eesti vaimulikku muusikat.
Eesti keeles kõnelnud suursaadiku Eichhorni sõnul on ajaloo suur kingitus, et eestlased ja sakslased võivad heade sõpradena kokku saada vabas Euroopas. Ta meenutas äsjast Tallinna saksa koguduse jumalateenistust, millest televisiooni vahendusel võisid osa saada miljonid inimesed Saksamaal. See olnud südant ja vaimu liigutav elamus ning sama kinnitas suursaadik kogevat ka Suure-Jaanis.

Rohke osavõtt
Mitmed laulupäevalised kiitsid nii ilusat ilma, rohket osavõttu kui ka head korraldust. Koorilauljana osalenud Nele Vendel Jüri kogudusest kinnitas, et eelkõige tõmbas teda suurüritusele soov koos teiste kristlastega tänada ja paluda Eestimaa eest. Elupõlise muusikaõpetajana meeldis Vendelile aga seegi, et laulupäev toimus Eesti kultuuriloos olulises paigas. Segakoore dirigeerinud Pille Metsson tõstis esile selle, et lauljaid oli varasemast kaks korda rohkem ning esmakordselt oli kavas lastekooride esinemine.
Tuuliki Jürjo kirikumuusika liidust kinnitab, et laulupäevast võttis osa 71 muusikakollektiivi kokku üle tuhande esinejaga. Tänusõnad kordaläinud ürituse eest kuuluvad sponsoritele kultuurkapitalist, Eesti Kirikute Nõukogust ja mujalt. Suuresti tänu neile oli laulupäev pealtvaatajatele tasuta. Samuti kinnitas Jürjo, et laulupäeva õnnestumine poleks olnud mõeldav ilma Jüri Ehasalu, Toonart Rääski ja Suure-Jaani vallavalitsuse abita.
Kel aga laulupäeval käimata jäi, võib lohutada ennast teadmisega, et sündmusterikas muusikasuvi on alles ees. Reedeni võib osa saada ka tänavuse xx Suure-Jaani muusikafestivali kontsertidest. Samuti jätkuvad EELK ja reformatsiooni juubeliaastate üritused, mis on eelkõige kirikurahva seas seni õige laialdast vastukaja tekitanud. Peapiiskop Viilma sõnul on näiteks istutatud juba üle 300 reformatsiooniaasta õunapuu.
Rain Soosaar