Lauldud palve on kahekordne palve

Muusika on üks ilusamaid ja võimsamaid kunstiliikide seas. Muusika puhastab hinge, kaunistab südant, virgutab mõistust ja hoiab vaimu erksana. Öeldakse, et lauldud palve on kahekordne palve. Me oleme luterlikus kirikus harjunud muusikaga meie ümber, olgu selleks orelimäng jumalateenistustel, koguduse laul või koorilaul. Ja ka kontserdid, just kontserdid.

Ei kirjutanud J. S. Bach ilmaasjata pühademuusikat või pühapäevadeks kantaate, ikka selleks, et Jumala sõna paremini kohale jõuaks ja kogudus saaks paremini teenitud. Ka D. Buxtehude õhtumuusikakontserdid, mida peetakse kontserttegevuse kui sellise üheks algmomendiks, teenivad eelkõige kirikut.

Sajad ja sajad orelimuusikateosed on sündinud kirikus ja kirikule. Läbi sajandite on tuhanded lauljad kiitnud Jumalat ja tema loodut just oma lauluhäälega.

On hea, kui hoiame seda meeles ka tänases päevas. Tahtmata pisendada räägitud sõna jõudu, arvan siiski, et aeg-ajalt tuleks väärt vaimulikku muusikat jumalateenistustes rohkem rakendada. Olgu liturgias koguduse vastulausetes, vaimulikku laulu kuulates või mingil muul moel.

Eks asi on muidugi tasakaalus, mida peaksime taotlema. Minu igavikku lahkunud abikaasa Villu Jürjo ütles alati, et enne olgu jumalateenistuses rohkem laulu ja muusikat kui jutlust, mille mõte kipub keerdu või kaotsi minema. Et kui on öeldud, mida on öelda tahetud, ja rohkem midagi tarka öelda pole, siis tuleb suu kinni panna.

Kunagi ei seadnud ta mulle ette mõõdupuud, kui pikad tohivad koraalieelmängud olla või kui mitu koorilaulu tohib koor laulda. Nii sündiski meie koostöös rohkelt lauldud Sõna ja vaimulikku muusikat. Muusikud tundsid end tema kõrval alati väärtustatuina ja vajalikena. Kontsertide arv polnud kunagi piiratud ja ka žanriliselt oli tema vaade üpris avar.

Üheks äärmuslikuks näiteks võib tuua ansambli „Led R“ legendaarse kontserdi Narva Aleksandri kirikus, kus tuhatkond fänni seisis kivipõrandal, pea kohal kive ja tolmu pudistav lagi, või sõna otseses mõttes rippus katkistel rõdudel, kus kohati olid põrandalauad põlenud ja mädanenud.

Sellise muusikaelamuse saanud rahvas tuli edaspidigi kirikusse, orkestri- ja orelikontserte, Maarjalaulude festivali kontserte või kammermuusikat kuulama.

Kirikumuusika liit on EELK kirikutes regulaarselt kontserte korraldanud alates 2012. aastast, mil alguse sai kontserdisari „Mu süda, ärka üles“. Hiljem on lisandunud teisigi, kõige viimasena sügisesi kirikupühi tähistav „Ingli puudutus“. Ka koorid on saanud erinevaid Eesti kirikuid külastada, sel aastal kannab kooride sari pealkirja „Laulukeelil kuulutame“.

Siinkohal suur tänu kõigile vaimulikele ja kogudustele, kes neid kontserte on võõrustanud ja nii kaasa aidanud meie kirikumuusika arengule. Esinejateks on ju alati olnud meie omad kirikumuusikud, kes on nii kogemusi juurde saanud ja uut repertuaari omandanud.

Paljudes kohtades ollakse harjunud, et kirikus toimuv kontsert on tasuta. Eks maakirikus võibki ju muidu olla keeruline publikut kokku saada. Kas orelimuusika on siis nišimuusika, mida armastavad ja mõistavad vaid väljavalitud?

Kui oma arvamust Erakontserdikorraldajate Liidu (kuhu kirikumuusika liit kuulub) koosolekul avaldasin, siis esitati kohe vastulause just J. S. Bachi näitele tuginedes. Bachi muusika ei ole nišimuusika, seda armastavad paljud, mängitakse alati muusikakoolides ja on organistidele lausa kohustuslik õppida.

Aga kuidas siis siin Eestis nišist välja pääseda? Ehk saame kõik selleks midagi teha? Näiteks infot oma kirikus toimuvate kontsertide kohta laialdaselt jagades ja julgustades tuttavaid seda kuulama tulema. Või sotsiaalmeedias kirikukontsertide infot edasi jagades. Või mõnel muul moel, mida ma siinkohal kirjeldada ei oska.

Oma kogemusest võin öelda, et ka need noored, keda kohustasin koolitöö jaoks kontserdil käima, olid väga rõõmsad ja üllatunud, et neile see muusika meeldis. Eks kassipojalgi tule nina piima sisse torgata, et ta maitse suhu saaks.

Olgu ka paastuajal meie saatjaks hinge toetav muusika, seda nii jumalateenistustel kui kontsertidel. Ja leidkem võimalusi toetada meie oma kirikumuusikuid, et nende helides väljendatud armastus Jumala vastu ikka rohkemate inimesteni jõuaks, olgu need kontserdid siis tasuta või mitte. Soli Deo gloria!

Tuuliki Jürjo

EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees