LAULU LUGU – Jeesus, Sa ainuke
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 18. september 2002 Nr 34 /
Laulu «Jeesus, Sa ainuke» (KLPR 274) kirjutanud norra kirikuõpetaja Ole Theodor Moe tegutses 1900. aastate alguses Oslo linnamisjoni teenistuses.
Tema tütar on oma mälestustes meenutanud, kuidas isa ühel õhtul 1904. aastal tuli koju väsinuna ja vapustatuna pärast pikka tööpäeva – ta oli oma kodukülastuste käigus näinud jälle palju häda ja viletsust. Ta tõmbus oma töötuppa, ja seal, palves ja päeva elamusi uuesti läbi käies, sündis sel õhtul laul, mille osaks oli saada tuntuks ka üle piiride «Jesus, det eneste…»
Üksildase mehe laul
Seega on selle laulu taustaks kogemused, mis laulu autor on saanud oma töös vaimulikuna, eriti aga diakooniatöös. Ta õppis tundma elu pahupoole inimeste olusid ja probleeme: nägi, millist hävingut alkohol kodudes põhjustas, kohtas inimesi, kes elasid külmas ja nägid nälga. Ta tundis nõrkemiseni väsinud emasid, kelle laste korralikuks riietamiseks kodul ei olnud jõudu. Kõik nad vajasid abi ja lootsid, et kirikuõpetaja võiks neid aidata. Sooja ja osavõtliku südamega Issanda sulane tundis ennast nii abituna ja jõuetuna. Vastutuse koorem pani ahastama: sa pead midagi tegema nende inimeste aitamiseks!
Moe laulus tuleb esile ka see, et kirikuõpetaja ja preestri osaks on üksindus. Vaimuliku ülesandeks on nutta koos nutjatega ja rõõmutseda koos rõõmsatega, olla alati valmis teenima.
Temalt oodatakse ja nõutakse palju. Aga kui ta ise ootab, et saaks tuge, julgustust ja mõistmist, võib ta tunda, et jääb üksi. Sellisest olukorrast kõneleb see laul. Aga samas tuletab see meelde, et Jeesus ei hülga omi: «Teised mind hüljaku,… hellasti sülesse tõmbad vaid Sa.»
Üksildase julgustaja
Laulu eestindajat lauluraamatus ei mainita. Tõlge tugineb laulu soomekeelsele tõlkele (Aune Krohn, 1928), kuid üks detail erineb nii norrakeelsest algtekstist kui ka soomekeelsest tõlkest.
Sealt nähtub, et tõlge on sündinud kirikule ja kristlusele vaenulikus keskkonnas. «Teised mind hüljaku, naergu ja pilgaku…» Vaevalt ma eksin, kui ütlen, et tõlkija on selle lauluga tahtnud julgustada neid, kes oma usu pärast pidid kogema ehk halvematki kui naeru ja pilget.
Norra autorid
Laulu «Jeesus, Sa ainuke» teksti autor Ole Theodor Moe sündis 2. aprillil 1863 Kirkemos, umbes 100 km Oslost põhjas. Ta tuli noore mehena Oslosse, kus teenis elatist mitmesuguste praktiliste töödega. Ustava kristlasena tahtis Moe saada jumalasõnakuulutajaks. Ta asus õppima ja sai kirikuõpetaja kutse 1894. aastal. Moe tegutses kooliõpetajana ja vaimulikuna, muu hulgas ka Oslo linnamisjoni teenistuses. 1907. aastast alates oli ta maakoguduse õpetajaks Kagu-Norras. Moe suri kaheksakümmend aastat tagasi, 8. septembril 1922. a.
Laulu rahulik ja rahustav viis pärineb umbes aastast 1910. Selle on loonud Oslo koorijuht Caroline Volla Sörlie (1869–1953).
Tauno Väinölä
