LAULU LUGU – Oh Issand, millal matkaja ma…

Tüüfuseepideemia viis aastal 1901 Lapua koguduse ülemõpetaja Wilhelmi Malmivaara perest kolm liiget: abikaasa ja kaks tütart. Ühel päeval, kui Malmivaara istus murest murtuna oma pastoraadis, pea kätele vajunud, astus vaikselt sisse vana sõber, koguduse jumalakartlik kirikuteener. Ta pani oma käe õpetaja õlale ning lausus: «Issand ütles talle kolmandat korda: Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?»
Seda lugu jutustades Malmivaara ütleb: «Ei mina suuda seletada, kuidas need sõnad mulle mõjusid. Kuid päev valgenes uuesti, kui sõber mulle märku andis, et me oleme ju Issanda kätes. Ilma selle sõnumita oleksin ma kokku varisenud.»
Laul kristlase lootusest
Eelpool kirjeldatud läbielamised on Wilhelmi Malmivaara laulu «Oh Issand, millal matkaja ma…» (KLPR 448) taustaks.
Soomes elati venestamissurve karme aastaid. Wilhemi Malmivaara, kes Riigipäeva liikmena võttis osa poliitilisest elust, pidi valusasti kogema, kuidas orjastamisaastate riiklik olukord mõjutas laastavalt ka sõprade suhetele. Ka muid kogemusi oli tal sellest, kui kergesti inimeste vahelised suhted võivad puruneda. «Oh Issand, millal matkaja ma» võidakse näha ka kui üksildase mehe laulu. Igatahes tunnetas autor: kuigi «ma hüljat’ kõigist», ei Jeesus mind jäta.
Kuid ennekõike on «Oh Issand, millel matkaja ma…» laul kristlase lootusest ja alusest, mis peab vastu ka siis, kui «olekski tühja lootused läind». Jeesus aitab «armu ja väega» meid meie elu matkal ning viib sihile.
Äratusliider
Wilhelmi Malmivaara (1854-1922) oli Soome kirikus mõju avaldanud äratusliikumise «herännäisyys» üks juhtmehi, nii nagu tema isa N. G. Malmberg (surn 1858) oli olnud 19. sajandi esimesel poolel.
Selles liikumises kasutamiseks uuendas ta 1890ndail aastail lauluraamatu «Siionin virret» (Siioni laulud). Sellesse ta valis parima osa Rootsi 18. sajandi hernhuutlikust samanimelisest lauluraamatust, mille Elias Lagus oli soomendanud 1790. selle tüvega liitis ta muid armsaks saanud vaimulikke laule. Malmivaara poolt selleks otstarbeks keeleliselt uuendatud laule on kogumiku «Siionin virret» kaudu tulnud Soome kiriku lauluraamatusse üle kolmekümne. Tema laule on seal kolm.
Laulu «Oh Issand, millal matkaja ma…» avaldas Malmivaara trükis tema poolt toimetatavas ajakirjas Hengellinen Kuukauslehti (Vaimulik kuukiri) aastal 1903. Hiljem, 1910. aastal, asetas ta selle viimaseks lauluks laulukogumikus «Siionin virret».
Soomes kaks viisi
E. A. Hagfors oli 1874. aastal teinud viisi laulule «Kus kulgeb tuule rändamistee». Malmivaarale see viis meeldis ja ta tahtis, et see tuleks ka vaimulikku kasutusse. Sellele viisile ta kirjutaski ülal nimetatud laulu. Kui see laul võeti 1920. aastal suurt soosingut omavasse laulukogumikku «Hengellisiä lauluja ja virsiä» (Vaimulikke laule ja koraale), tegi Mikael Nyberg sellele uue viisi. Soome kiriku lauluraamatus, kus see laul on olnud juba alates aastast 1938, on ära toodud mõlemad viisid, Nybergi oma a-variandina. Seda viisi tuntakse nüüd ka Soome naabermaades Rootsis ja Eestis.
Mikael Nyberg (1871-1940) oli tegelikult muusik, kuid tema käes läks hästi ka luuletamine nii soome kui rootsi keeles. Soome kiriku lauluraamatus on üks tema poolt algselt rootsi keeles kirjutatud laul ning viis tema tehtud laulutõlget. Üliõpilasena Nyberg koos oma nõbu Ilmari Krohniga kogus ja avaldas vaimulikke rahvaviise, milline töö sai ettevalmistuseks selle kalli varanduse pääsemisele ka soome kiriku lauluraamatu viiside hulka. Oma elutöö tegi Mikael Nyberg Sortavalas (see asub möödunud sõjas kaotatud Karjalas), algul kooliõpetajate seminari muusikaõpetajana ja seejärel rahvaülikooli juhatajana. Ta on loonud rohkem kui kakssada vaimulikku koori- ja soololaulu.
Tauno Väinölä