Laulupeotuli Saebelmann-Kunileiu sünnipaigas
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 19. juuni 2019 Nr 27/28 /
1. nelipühal võeti juubelilaulupeo tuli suure rõõmu ja pidulikkusega vastu Audru kiriku esisel.
Et Eesti identiteedi kandjaks kujunenud laulupeotraditsioon on seotud kiriku ja ristirahvaga, saab selgeks peotule liikumist jälgides. Kiriku sünnipäeval, 9. juunil ootas tule tulemist Audru kandi rahvas kirikuesisel. Audru osavalla tantsijad, lauljad ja pasunakoor ootasid kannatlikult tule saabumist, mis pisut hilines seoses uunikumist maasturi tehnilise viperusega. Kohaliku kogukonna nimel võttis tule vastu Audru Püha Risti koguduse õpetaja Tiina Janno, kes viis tõrviku kirikuaeda 1990. aastal paigaldatud Aleksander Kunileiu mälestuskivi juurde.
Audru on helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileiu sünnipaik, toonitas õp Janno oma kõnes. Ta tuletas meelde, et peotuli on jõudnud paika, kus sündis üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid ja esimese üldlaulupeo juhte ning heliloojaid, kes kirjutas esimesele laulupeole kaks eesti algupärandit. 1869. aasta laulupeol lauldi eesti keeles, aga vaid kaks repertuaaris olnud teost pärines eesti autorilt: Kunileiu „Sind surmani“ ja „Mu isamaa on minu arm“, mõlemad Lydia Koidula sõnadele.
Audrus töötasid köster-koolmeistritena Aleksander Kunileiu isa Friedrich Saebelmann ja onu Otto Saebelmann, kes asutas ka esimese Audru laulukoori. Tiina Janno rääkis veel, et 1845. aastal sündinud Kunileid on kirikuraamatus kirjas järgmise nimekujuga: Peter Aleksander Carl Saebelmann. „Heliloojanime Kunileid andis talle hiljem Carl Robert Jakobson, hea sõber ja võitluskaaslane. Kunileid tähendab „otsi, kuni leiad“,“ tegi pastor Janno oma kõnest kultuuriloolise ekskursi.
Liina Raudvassar
