Laureaadid on selgunud

Läinud neljapäeval, 2. novembril toimunud tunnustusüritusel selgusid muinsuskaitseameti aastaauhindade laureaadid.

Tallinna toomkiriku tunnikell on mitusada aastat vana ja selle üks seier näitab ikka õiget aega.

Arho Tuhkru

Kokku võistles 150 inimest ja asutust 16 kategoorias – pärandi hoidmine on meie inimestele oluline. Kahtlemata eeldab see eri institutsioonide inimeste koostööd, mida märkis auhindu üle andes ka kultuuriminister Heidy Purga. Auhindadele esitatud objekte hindas muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson, kes sõnas auhinnagalal, et kultuuripärandi hoidmine pakub rõõmu ja uhkust.

Nähtav kilomeetri kaugusele 
Enim pakuvad meile huvi pühakodadega seotud projektid. Hästi restaureeritud kunsti- ja ajaloopärandina tõsteti esile Tallinna toomkiriku tunnikella. Mitu kuud restaureeris kella sihverplaate Martin Bristol, kes on enda töö iseloomustamiseks öelnud, et tema suurimaks tugevuseks on leida lahendusi seal, kus need tunduvad võimatud.

Toomkiriku torn valmis 1779, ajanäitaja on kümmekond aastat noorem ja sel on neli kullatud äärtega numbrilauda. Algse viimistluslahenduse järgi oli kell must, keskelt sinine. Iga numbrilaua juurde kuulusid kullatud numbrid ja üks osuti. Sellisena on ajalooline lahendus kestma jäänudki. Üks algne osuti on säilinud ja seda saab konserveerituna näha kellatoas.

Korduvalt on kella ümber tõstatunud küsimus teise osuti lisamisest, ent tegu on ainulaadse üheosutilise sihverplaadiga, mille üle toomkogudus on uhke. Piibliski määratletakse aja täpsust tunniga, selgitab koguduse õpetaja Arho Tuhkru. Taolist lahendust maailmas palju ei kohta ja kellaaja teadasaamiseks tuleb pisut aega varuda.

Õpetaja Arho Tuhkru ütleb muheledes, et kell tühiseid minuteid näitama ei peagi. Nii saavad inimesed keskenduda suurele plaanile. „Ilus töö on tehtud,“ lisab ta.
Oreli- ja kellahooldaja Toomas Mäeväli on aga öelnud, et toomkiriku kella puhul pole tegu siiski erakordse nähtusega, sest ühe seieriga kell on ka Turus ja Ventspilsis.

Eriline uks
Hästi restaureeritud detailina on tõstetud esile Karksi kabeli uks. Tegu on von Lievenite matusekabeliga, mis ehitati 1770ndatel varaklassitsistlikus stiilis. Kabel krohviti ning viimistleti käesoleval aastal. Vaeva nähti ka pinnase kallal ja nüüd vesi enam kabeli vundamendi kallale ei pääse. Muinsuskaitseameti kaudu eraldati selle aasta alguses kabeli korrastamiseks pisut enam kui 16 000 eurot. Tähelepanu väärib aga eriliselt selle uks, mille restaureeris osaühingu Piit ja Pross sepp Tõnis Luik, kes on kümmekond aastat tagasi lõpetanud Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli.
Karksi kogudust teeniv õpetaja Allan Praats ütleb, kabeli uks on restaureeritud tänu Mulgi valla rahastusele.

Kui me tänapäeval oleme harjunud puidust ustega, siis kolm sajandit tagasi, mil ilmselt kestmisele rõhku pandi, tehti ukski metallist. Töö kunagise ordulossi juures jätkub. Kogudusele kuuluval ordulossi territooriumil on maha võetud ohtlikke puid, parandatud müüri. Loodame, et kirikutorn ikka püsib, kuigi on juba kaks meetrit ja viis sentimeetrit kaldu vajunud.
Aasta leiuna tõsteti esile Haljala kiriku torniniššide leidu ja uuena ajaloolises keskkonnas Niguliste kiriku torni arendust.
Rita Puidet