Leeritund 11. osa – Meie Isa palve

Vanemad püüavad lapsele õpetada kahte võlusõna: palun ja tänan. Need võlusõnad on ka Jumalaga suhtlemise ehk palve olemus. Võiksime ümber sõnastada katekismuses öeldu ning selgitada: vanemad teavad küll ilma meie palumatagi, mida vajame, aga palun ning tänan öeldes avame oma südame ja näitame sellega tänulikkust kõigi asjade eest, mida vanematelt saame.
Pater noster …
Rahvas küsib Jeesuselt, kuidas peame me palvetama? «Kui te palvetate, siis ärge olge nagu tembutajad. Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, kes arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Teie palvetage nõnda:
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi! Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal! Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele! Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen!»
See on jumalalapse tunnistus, kellele Jumal on Isaks saanud (loomises, uuestisünnis, argipäevas). Jumala nimi, mis meile antud, on JEESUS. Jumal-Jeesuse nime tuleb austada. (ja seda mitte ilmaasjata kasutada. Samavõrd tuleb vältida kurjust esindavaid sõnu ja nimesid.) Selles maailmas on kristlane kahe riigi kodanik – me palume Jumala kuningriigi ja kuningvõimu ülimuslikkuse pärast ajalikus maailmas. Elu on olla Riigi ja alles seejärel riigi teenistuses.
Meie Isa palve on patukahetsuspalve: anna meile andeks meie võlad… Ja see on tõotus olla siin elus jumalanäoline, kui ka meie andeks anname oma võlglastele. Palvet tuleb mitte ainult paluda, palvet tuleb elada! Siis oleme päästetud kurjast (kurja seest, kurja käest, kuri olemisest…). Palvetamine on aga ka valvelolek: kuri ei ole pensionile läinud ega ära surnud. Ja kui loodame, et kuri vähemalt magab, oleme sel hetkel juba langenud.
Kuidas palvetada
Kõigi skeptikute rõõmuks kinnitan, et Piibel oma õpetustes on väga vastuoluline raamat. Kas see on rikkus või vaesus, otsustagu igaüks ise. Jeesus õpetab palvet peitma: «Kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks. Palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle.» Sama Kiri kutsub aga ka üles: palvetage püsivalt, palvetage lakkamata, palvetage koguduses… Kokkuvõttes: kutsutakse palvetama üheskoos kogudusega, kus paljud ühinevad palves ühise asja pärast, aga ka seal, kus peale Jumala Vaimu pole kedagi. Kutsutakse palvetama mõistusega ja palvetama Vaimus. Juhatatakse palvetama usukaaslaste ja tagakiusajate eest, palvetama kuningate ja maade ja rahvaste eest, palvetama koormatute ja vaevatute eest. Julgustatakse palvetama teed käies ja maha istudes. Kui me ühendame palve tänuga, saame vägeva relva, millega muuta (võita ära) seda maailma ehk seda riiki.
Eestpalved
«Igaühel oli käes kannel ja kuldkausid täis suitsutusrohte – need on pühade palved.» (Ilm 5:8) Nii usuvad mõned, et kõige vägevamad on pühakute ja ikoonide vahendatud eestpalved. Teised jooksevad kuulsate välismaalt tulevate eestpalvetajate järele, kuna Jumal just nende tehtud palveid eriliselt kuuleb. Tegelikult kõneleb Piibel sellest, et Jeesus ise palvetab meie eest. Ning kõneleb sellest, et Püha Vaim palvetab meie sees sõnades väljendamatute ohkamistega. Ja viimaks kõneleb sellest, et meie ise palvetame teiste eest. Piibel ei kõnele kusagil sellest, et meie palved ja eestpalved kuidagi vähem väärt on kui kuulsa Ameerika evangelisti omad. Õnnelikud on need inimesed, kellel on keegi, kes tema pärast palvetab!
Julgustan kasutama erinevaid palvevorme: päheõpitud ja raamatust loetud ning oma sõnadega vormitud palveid; üksi ja sõpradega ning jumalateenistusel palvetades; palvetada põlvitades ja seistes, kokkupandud ja avatud kätega. Ometi ärgem alustagem püüdest muuta palve kohe keeruliseks meditatsioonitehnikaks või hinnata palve tulemuslikkust vastuseks saadud imetegude arvu järgi. Ka jumalariigis on suured tõed kõige lihtsamad. Lihtsalt meie peame palju kasvama, enne kui neist aru saame.
Aamen
Ja õppigem ütlema oma palve lõppu aamen. Mõni küsib nüüd, et kas ta siis ei ütle. Kui tihti on nii, et huuled ütlevad küll, mõistus ja süda aga ei ütle. Aamen on kinnitus, et me tõesti oleme olnud palves. Aamen on kinnitus, et kõik toimub nii, nagu me uskudes oleme palvetanud. Aamen on Jumala jah-sõna meie palvele.
Villu Jürjo