Leeritund 9. osa – Ristimine

Räägitakse, et elu tekkis vees. Arvatakse, et Jumal lasi elul tekkida vees. Igatahes poleks elu veeta. Vesi ümbritseb meid sedavõrd, et me seda õieti ei märkagi. Me ise koosneme umbes 70% ulatuses veest. Me joome vett. Me peseme end veega.
Uuestisünni pesemine
Ristimist nimetatakse uuestisünni pesemiseks. Eriti arusaadav oli see algkristlaste jaoks, kes ristimisbasseine kasutasid. Ristitav laskus vette basseini ühest servast. Oma selja taha jättis ta koos riietega maha vana, patuse ja jumalatu elu. Kolm korda kasteti ta vee alla – kolm korda uppus ristitav sümboolselt. Kolm korda tõusis ta taas vee peale – kolm korda ärkas ristitav taas ellu. Üle ristitava pea voolav vesi pesi ta puhtaks vana elu mustusest ja patust. Basseini teisele kaldale astudes oli ristitav juba astunud uude ellu – ellu Jumala lapsena. Ta oli surnud ning uuesti sündinud. Siis riietati ta uude, puhtasse valgesse rõivasse – uue elu riietesse.
Nõnda ristisid algkristlased. Mõne aja möödudes sai tavaliseks, et ristiti vett kolm korda pea peale pannes. Nõnda ristime ka meie oma kirikus.
Kirikus öeldakse, et ristimine on sakrament. Sakrament on kirikus tehtav usutegu, mis on rajatud Jeesuse sõnadele ja Jumala tõotustele ning vahendab Jumala armu sakramendi vastuvõtjale. Sakrament koosneb nähtavast poolest, milleks ristimises on vesi ja kuuldavad sõnad. Sakramendi nähtamatuks pooleks on Jumala Vaimu ligiolek. Jumal sünnitabki ristitava uuesti vee ja oma Püha Vaimu läbi. Aga lõpuks jääb sakrament alati saladuseks, Jumala saladuseks, mille Ta on usaldanud inimlaste hoolde.
Milleks ristida?
Esiteks võib ristimist vaadelda teatud üleminekuriitusena. Inimese elukaares on mitu etappi (sünd, kooliminek, kooli lõpetamine, abiellumine, pensionile jäämine, surm), nende vahel aga on üleminekud, millega kaasnevad vastavad riitused. Ristimine on sünniga seotud riitus, mille läbi inimesest saab teatud inimühenduse, üleilmse ristikiriku liige.
Teiseks võib ristimist vaadelda osadusse vastuvõtmisena. Alates Jeesusest moodustavad kõik usklikud suure pere, mille ajalugu on pea 2000aastane ning millesse kuulub miljoneid ja miljoneid õdesid ning vendi. Ristimise läbi saab inimene selle pere liikmeks.
Kolmandaks muutub ristimise läbi ristitava jumalasuhe.
l Ristimine märgistab ühendust Jeesusega. Kuna Jeesus on ristilöödud ning ülestõusnud Issand, viib ristimine ristitava ühendusse Jeesuse kogu lunastustööga. Teisalt teeb ristimine ristitava kiriku kui keha üheks liikmeks. Jeesus aga on selle keha pea.
l Ristimine märgistab ristitava uuenemist Püha Vaimu läbi, kuna ühendus Jeesusega pole võimalik ilma Püha Vaimuta.
l Ristimine märgistab inimese elu algust sõnakuulelikuna oma taevasele Isale ning Tema valitsemisele ristitu elus.
Kes võib ristida?
Reeglina ristib koguduse õpetaja või see koguduse töötegija, kellele koguduse õpetaja on andnud õiguse ristida. Kui ristitava elu on ohus ning preestrit pole käepärast, siis võib ristida iga ristiinimene. Kuna aga kiriku elu eeldab teatud reegleid ja korda, siis nimetatakse sellist ristimist hädaristimiseks. Hädaristimise puhul on hiljem vajalik koguduse õpetaja (preestri) kinnitus.
Keda võib ristida?
Meie kiriku tavaks on ristida lapsi. Pärast sündi oodatakse ristimisega tavaliselt paar kuud, kuni laps on jõudnud veidi kosuda. Seega ulatub ristilapse iga tavaliselt paarist kuust paariteist eluaastani. Vanema lapse või täiskasvanu ristimine toimub leerikursuse käigus või vahetult enne kogudusse õnnistamist.
Kuidas ristida?
Ristimine on eelkõige koguduse püha. Seepärast on õigem, kui ristimine toimub jumalateenistuse ajal ja koguduse keskel. Ristilaps võetakse ristimise läbi vastu koguduse osadusse ning jumalateenistus, kus kogu kogudus on kokku tulnud, on ristimiseks kõige sobivam koht.
Ristitava lapse isa ja ema peavad olema ise ristitud ning koguduse liikmed. Ristivanemate olemasolu on lapse ristimise puhul soovitatav. Ristivanem on ristitud ja leeritatud koguduseliige, kes koos ristilapse vanematega annab altari ees tõotuse hoolitseda lapse kasvatamise eest.
Ristimise vägi
Milles peitub ristimise vägi? See vägi ei peitu vees. Ristimisvesi on täiesti tavaline vesi, millega end peseme ja mida joome. Vägi ei peitu ristijas. Tema täidab vaid talle Jumala poolt usaldatud ülesannet. Vägi ei peitu ristitava usus. Milles on siis peidus see vägi? Ristimise vägi on peidus Jumalas. Jumal on see, kes tegelikult ristib. Inimesed toimetavad välispidiselt, Jumal toimib läbi vee ja sõna ja ristija ristitava sees – ja selle Jumala sees meie elame ja liigume ja oleme.
Allan Kährik