Leiva eest tänamine on märk küpsest suhtumisest maailma
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 17. oktoober 2007 Nr 40 /
Lõikustänupühal pidas emeriitõpetaja Toomas Paul Eesti Vabaõhumuuseumi Sutlepa kabelis leivapäeva tänupalvuse.
Eesti Leivaliidu korraldatud leivanädal kulmineerus pühapäeval leivapäevaga, kus erilist tähelepanu pöörati kodumaisele rukkileivale. Elava küünlatule valguses särav Sutlepa kabel sai palvuse alguseks rahvast ääreni täis. Palvusel osalesid teiste hulgas ka koolileiva patroon proua Evelin Ilves tütrega, leivanädala patroon, eurosaadik Toomas Savi ja Eesti Leivaliidu juhtfiguurid.
Lõikustänupüha peetakse kõikjal
Õpetaja Toomas Paul tuletas oma kõnes meelde, et lõikustänupüha on eri aegadel ja eri rahvaste juures erinevalt tähistatud. Ühine on aga see, et vaadatakse tänulikult tagasi kas rikkalikumale või tagasihoidlikumale lõikusele ja tänatakse neid, kelle abil see kõik on saadud. Ehkki me tänapäeval ostame oma igapäevase leiva poest, on põhjust leiva saamise eest tänada ikkagi.
Aja jooksul on asendunud kunagine ütlus «jätku leivale» üha rohkem head isu soovimisega. Siin on suur vahe, selgitas õp Paul. Isu on vaja siis, kui toit ei maitse. Leivale jätku soovimine on pärit aga hoopis teisest ajast, mil leib oli eestlase põhitoidus. Ehkki leib tuleb lauale inimkäte kaudu, peab ikka Jumalat tänama, sest kõik loodu tuleb Tema käest, rõhutas Toomas Paul. «Leiva eest tänamine on märk küpsest suhtumisest maailma, kus me ei arva, et peaksime ise kõigega korda saama, vaid kus püüame oma kohta leida,» ütles Toomas Paul ja lisas, et tänupalvus on ka kõigi nende jaoks, kes siin kohal ei ole, palve selle eest, et võiksime leiba väärikalt vastu võtta ja et see ei kaoks meie laualt.
Leivanädal kümnendat korda
Leivanädala kauaaegne patroon Toomas Savi tuletas meelde, et leivanädalat peetakse juba kümnendat korda ning rukkileivast rääkides ei tohi me ära unustada rukist ja Sangaste krahvi Bergi, kes oma rukist Pariisi maailmanäitusel tutvustas.
Et rukkileiva söömine on viimasel ajal kahjuks vähenenud, oli leivanädala eesmärgiks leiva väärtustamine ja eriti laste seas propageerimine. Leivapäeval vabaõhumuuseumis oli võimalus näha, kuidas vanasti saadi leivavilja ja leiba tehti. Sassi-Jaani talus olid lauad täis Eesti leivatootjate poolt valmistatud head ja paremat. Maitsta sai ka koolileiba.
Üle kolmesaja aasta vana kabel
17. sajandist pärit Noarootsi kiriku Sutlepa kabel, kus tänupalvust peeti, toodi vabaõhumuuseumisse 1970. aastal ja avati eksponaadina 1976. Õpetaja Toomas Paul taaspühitses pühakoja 1989. aasta jaanilaupäeval. Jumalateenistused toimuvad kirikupühadel kuuel korral aastas, lisaks on siin ka ristseid ja laulatusi peetud. Kabelis peetakse ka rootsikeelseid teenistusi. Õpetaja Toomas Paul on taaspühitsemisest peale kabeli hooldajaõpetaja olnud.
Olgu siia lisatud, et mõni aasta tagasi emerituuri siirdunud õpetaja dr Toomas Paul on oma endises koguduses Tallinna Jaanis jälle tagasi. Teenides nüüd korralise külalisõpetajana peab ta kaks korda kuus jumalateenistusi. Ise ütleb, et ega päris ära pole ta olnudki, ikka tuli appi, kui oli vaja. Et Jaani koguduse õpetajal Jaan Tammsalul on Tallinna praostina tööülesandeid märgatavalt juurde tulnud, siis on austatud vaimuliku tagasipöördumine igati tervitatav.
Pühapäeval, 21. oktoobril jutlustab Tallinna Jaani kirikus dr Toomas Paul.
Tiiu Pikkur
