Libertas ecclesiae: kirik riigis ja riik kirikus, 1. osa

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Järjejutt, Teoloogia / Number:  /

Õpetaja Veiko Vihuri nimetas seminaril „Usk ja usuvabadus", et kiriku aegumatu küsimus on, mil määral tuleb kuuletuda ilmalikule riigivõimule. Foto: Eesti Kiriku arhiiv

Libertas ecclesiae ehk kiriku vabadus on kontseptsioon, mis rõhutab kiriku sõltumatust sekulaarsest võimust ja on asjahuvilistele tuttav keskaja kirikuloost. Mina kõneleksin sellest oma tänases ettekandes kui kiriku huvist ja taotlusest täita takistamatult oma jumalikku missiooni, ja teen seda eeskätt kirikuajaloolisest perspektiivist.

Augsburgi usutunnistus, luterlaste peamine usutunnistuslik ja õpetuslik dokument, defineerib kiriku missiooni järgmiselt: et inimesed saaksid üldse jõuda päästva ehk õndsakstegeva usuni Kristusesse, „on Jumal seadnud kuulutusameti ning andnud evangeeliumi ja sakramendid" (artikkel V). Sellest tulenevalt „peab olemas olema ja püsima jääma üks püha kristlik kirik, mis on kõigi usklike kogu, kus evangeeliumi puhtalt kuulutatakse ja pühi sakramente evangeeliumikohaselt toimetatakse" (artikkel VII).

Libertas ecclesiae ehk kiriku enesekorraldus- ja tegutsemisvabaduse tuumaks on niisiis evangeeliumi vaba kuulutamine ja sakramentide vaba jagamine. See on fundamentaalne printsiip. Kirik on alati, igal ajastul, huvitatud sellest, et päästesõnum Kristusest saaks kõigile kuulutatud, sõltumata riigikorrast.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse