Libertas ecclesiae: kirik riigis ja riik kirikus, 4. osa

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Järjejutt, Teoloogia / Number:  /

Selle maa kirik

Eespool viitasin 1922. aasta rahvaloenduse tulemustele – 99 protsenti kristlasi, neist 78 protsenti luterlasi ja 19 protsenti õigeusklikke. Sada aastat hiljem, aastaks 2022, oli kristlaste osakaal Eesti Vabariigi elanikkonnas drastiliselt kahanenud – rahvaloenduse andmeil ei pea tervelt 58 protsenti elanikest omaks mitte ühtki usku.

Selles tuleb näha ühiskonna pikaajalise ja sihikindla dekristianiseerimise saavutust. Samuti on kohad vahetanud õigeusk ja luterlus, mis on seletatav nõukogudeaegse sisserändega: õigeusklikke oli 16 protsenti rahvastikust ning luterlasi vaid 8 protsenti.[1]

Filosoof Jürgen Habermas. Foto: Wolfram Huke, Wikipedia

Pärast riikliku iseseisvuse taastamist 1991. aastal on kiriku tegevusvabadus ja -võimalused varasemaga muidugi võrreldamatud, ent liberaalne demokraatia kujutab endast siiski mittekristlikku ideoloogilist süsteemi, mis seab kiriku ette uusi väljakutseid.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga