Liina Sander sai juubeliks pühendusteose
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Portreelood / Number: 18. detsember 2019 Nr 50/51 /
Õnnistussooviks abikaasa Liina Sanderile tema esimesel juubelil ja kolmekümnendal kirikutöö aastapäeval koostas Ove Sander pühendusteose „Vaadates armastuse silmadega“.
Tegemist on mahuka, 248 lehekülge hõlmava raamatuga, mis koondab kirjutisi 22 autorilt. Sõna saavad Liina head sõbrad. Lisaks juubilari kaasaegsetele ka ajast igavikku jõudnud Evald Saag (1912–2004), kellega Sanderid tutvusid 1990ndatel Vastseliinas ning loodud sõprus püsis Saagi surmani.
„Soovime selle teosega Sulle, Liina, rohket Jumala armu ja õnnistust. Oleme tänulikud kooskäidud tee ja koostehtud töö eest,“ kirjutab koostaja Ove Sander eessõnas. Ta selgitab, et raamatus on kolm läbivat teemat: jutlused ja jutlustamine; vaimulik juhendamine ja hingehoid; kiriklik teenimine. Lisaks eelnimetatud alajaotustele lisandub viimane, mida koostaja sõnul võiks tinglikult nimetada varia’ks, kuna see kätkeb eriilmelisi kirjutisi teemadel, mis on Liina Sanderile kõnekad.
Iga autor nimetab oma seose Liinaga. Liigutavalt sageli nimetatakse juubilari heaks sõbraks, kellega koos veedetud aeg ning jutuajamised on pakkunud olulist pidet ristiinimese kasvuteel. Mitu autorit toonitab Liina Sanderi asendamatut rolli EELK vaimulikkonna koolitamisel – pastoraalseminaris on just tema osaks suuresti olla see hea ingel, kes kuulab ära, toetab ja suunab tulevasi kogudusevaimulikke.
„Oled diskreetsel, ent mõjusal moel osalenud meie lihvimisel ja viimistlemisel vaimulikuks. Oma lahke oleku ja pühendumusega kiriku teenimisel oled igale ristiinimesele eeskujuks,“ kinnitab õp Kristel Engman oma õpinguaega pastoraalseminaris meenutades.
Ülevaadet palvetamisest alustab Ove Sander isikliku meenutusega: „Palvetama õppisime üheskoos. See oli keskkooli lõpetamise järel, kui üha enam hakkasime kuulma Issanda kutsuvat häält. /…/ Minust sai „professionaalne“ palvetaja, ent Sinu vaiksed ja varjatud palved (Mt 6:5.6) on kandnud meie peret ja paljude inimeste elu.“
Liina Raudvassar
