Lõikuse- ja külviaeg

Möödunud pühapäeval tähistasime lõikustänupüha ja ülemöödunud nädalal mihklipäeva. Lõikustänupühal täname Loojat igapäevase leiva eest. Martin Luther „Väikeses Katekismuses“ küsib ja annab vastuse: „Ent mida tähendab igapäevane leib? Vastus: Kõike, mis kuulub peatoiduse ja ihuvajaduste juurde, nagu söök, jook, riietus, jalanõud, maja, valdused, põld, kariloomad, raha, vara, jumalakartlik abikaasa, jumalakartlikud lapsed, jumalakartlikud teenijad, jumalakartlikud ja ustavad valitsejad, hea valitsus, hea ilm, rahu, tervis, kombekus, au, head sõbrad, usaldusväärsed naabrid ja muu selline.“

Mõistame, et meil on põhjust tänulik olla ja mõnes osas mõelda, mida saame meie teha, et meil oleks head kaasteelised, valitsus, rahu ja muu leivana mõistetav. Oktoobri teisel pühapäeval tähistame lõikustänupüha ajast, mil olime maarahvas ning elatise põllult ja laudast saime. Lõikuse eest on tänu antud ka mihklipäeval, mil lõppes suveks palgatud sulaste ja teenijate leping ja välised tööd. Vana kalendri mihklipäev on uue kalendri järgi oktoobri teisel nädalal (kalendrinihe on XIX sajandil 12 ja XX ning XXI sajandil 13 päeva).

Kokkuvõtteid lõppenud lõikusest alles tehakse, kuid suve alguse põud kahjustas teravilja- ja heinasaaki ning sööda hind on tõusnud. Põllumajanduses töötab väike arv inimesi, kuid paljud teenindavad põllumeest, näiteks loomaarst või lüpsiroboti hooldaja, ja ka nende teenistus sõltub põllumehe käekäigust. Samuti toidutööstus, mis peab tooraine mujalt tooma, kui kodumaal napib või hind tõuseb.

Lõikustänupüha evangeeliumis manitsetakse muretsemisest hoiduma ning otsima Jumala riiki ja õigust. Iga päev muretseb ise enese eest. Usaldust ja lootust on vaja hoida, sest meie eksport kahaneb ja tööstustoodang väheneb. Möödunud aasta energiahindade tõus vähendas ettevõtete käibevara, kõrged intressimäärad on laenu kalliks teinud ja pole näha, et need väheneks enne, kui ka Saksamaal inflatsioon kahe protsendini väheneb. Raskused on ka meie eksportturgudel ja neis maksev kroon on euro suhtes veidi odavnenud.

Kui tööstuses palgad vähenevad ja inimesed koondatakse, siis on ka mitmed teenindava majanduse harud raskustes. Ei tea mina valitsuse plaane, kuid mulle tundub, et eelarve tasakaalustamiseks makse tõstes oleme nagu lehmapidaja, kes enne lüpsi lehma näljutab. Maksumuutused muudavad inimeste ja ettevõtete tegevust. Mõnigi ettevõte võib meil tootmise kokku tõmmata ja mujale viia.

Litaanias palume, et armas Issand Jumal hoiaks meid katku ja kalli aja eest, rahe ja välgu eest, tule- ja veekahju eest, igavese surma eest. Epideemia meil oli, kallis aeg on kätte jõudnud ja lõikustänupüha laupäeval alanud tormi kahjude kokkuvõtmine alles toimub. Me usume, et kes Issandale loodab, neile tuleb kõik kasuks, kuid peame meelt muutma ja ma arvan, et enda kõrkusest üle saama. Kui peame otsima Issanda õigust, siis ei saa öelda, et oleme oma tarkuses teinud kõik õigesti.

Tormi on ka maailmas. Mihklipäevaga algas hingedeaeg ja rahvajuttude järgi on siis mitmesuguseid vaime liikvel. Vana pärimuse järgi toimus mihklipäeval taevane lahing peaingel Miikaeli juhitud Jumala inglite ja kurjade vaimude vahel, kellest osa maale langes. Kurjus tundub praegu pead tõstvat ja inimesi üksteise vastu ässitavat. Sõda Ukrainas kestab, äsja nägime, kuidas Mägi-Karabahhia armeenlased jätsid oma esiisade maa, vara, kodud ja töö ning võtsid kätte põgenikukepi ja -koti. Hingamispäeva hommikul, juutide käsuõpetusest rõõmustamise püha eelpäeval alanud rünnakuga algas sõda Iisraelis. Reedel oli Yom Kippuri (lunastuspüha juutidel) sõja alguse viiekümnes aastapäev.

Suve lõpp ja sügis on lõikusaja kõrval ka taliviljade külviaeg. Peame meiegi mõtlema, mida oma mõtete, sõnade ja tegudega külvame või oleme jätnud hea seemne külvamata. „Jah, nad külvavad tuult ja lõikavad tormi,“ on kirjutanud prohvet Hoosea (Ho 8:7). Nii on ka praegustele vaenuväljadele tüliseemet hoolega külvatud. Sageli on seda teinud vägevad naabrid, kellele on olnud kasulik jagada ja valitseda. Nii on see olnud ka Taga-Kaukaasias, kus teised on piire tõmmanud.

Tänumeeles mõtlen meie ja Läti riigimeeste mõistlikkusele, kes said Liivimaa kubermangus piiri märkimise ja selleks ka vahendaja kutsumisega ilma riiuta hakkama. Oli olnud ka hüüdlause, et Baltikum ei ole Balkan. Paraku Poola ja Leedu vastasseis nn Vilno küsimuse pärast takistas Läänemere-äärsete riikide koostööd pärast riikide iseseisvumist.

Üks külvab ja teine lõikab. Meie kogume eelkäijate külvatust võrsunut ning palume, et Issand annaks tarkust eristada head seemet halvast. Palume selleks tema halastust ja rahu.

 

 

 

 

 

Vootele Hansen
kolumnist