Löö ta risti!

Mõne nädala pärast algav paastuaeg viib meid suure nädala sündmusteni. Palun kujutlege end korraks aegade taha Jeesuse radadele! Jeesus on seadnud kahtluse alla seniste autoriteetide paljud sõnad ja teod ning teeb oma õpetusega ühiskonnas ruumi „nähtamatutele inimestele“. Pidalitõbised ja paljud teised haiged, pimedad ja jalutud, naised ja lapsed – kõik saavad oma koha teiste seas. Aga juba kõlavadki Jeruusalemmas rahulolematud hõiked, mis nõuavad Jeesuse kõrvaldamist. Meie teame ja usume tänapäeval, et Jeesus on Jumala Poeg, ja hoiame tema õpetust südames, aga toona peeti teda tülitekitajaks, kes rikub õpetust ja lõhub traditsiooni.

Aga Pilaatus pöördus taas nende poole, tahtes vabaks lasta Jeesust. Kuid nemad karjusid vastu: „Löö risti, löö ta risti!“ Tema aga ütles neile kolmandat korda: „Kuidas nii, mis ta siis halba on teinud? Ma ei ole temast leidnud ühtegi surmasüüd. Mina siis karistan teda ja lasen ta vabaks.” Nemad aga ajasid peale suure häälega nõudes, et Jeesus löödaks risti, ja nende kisa võttis võimust. (Lk 23:20–23)

Viimasel ajal on räägitud vägivallast kristlaste seas, meie perekondades ja kogudustes. See on raske teema. Kristuse järgijatest oodatakse, et nad käiksid nii sõnades kui tegudes oma Lunastaja jälgedes. Siiski on inimene kiusatustele vastuvõtlik ja ekslik ning oma isiklikust töökogemusest tean kinnitada, et kahjuks on vägivald ka kristlaste seas täiesti olemas.

Olen endalt küsinud ja küsin ka sinult, hea lugeja: kas oled mõelnud, kes oleksid sina olnud tol kaugel ajal? Kas oskaksid Jeesust seostada ettekuulutusega Messiast ja hoidnud tema poole või oleksid ühinenud surmanõudjate kisakooriga? Mina ei julge kindlalt öelda, et oleksin olnud Jeesuse poolel. Tunnen oma inimlikku loomust ja mõistan, kui suurt segadust võis toona tekitada inimesele juurdunud tõdede ümberpööramine, neile teise tähenduse andmine või uue vaatenurga avamine. Vahel on turvalisem hoida kinni vanast kui astuda vastu tundmatule uuele ja võtta vastu halastuse vaim.

Eesti Kiriku 4.10.2023 loos ütleb emerituuri suundunud vaimulik Reet Eru, et elamata elusid on palju. Ta räägib tundlikult elu haprusest ja sellest, et inimesed ei peaks elama hirmus, vaid armus. „Elu haprus on mind mõtisklema pannud: kui minu elu on kingitus, siis on ka teiste inimeste elu kingitus.“ Tunnen siin hingesidet ja jätkan. Meil on võimalik valida sõnu ja tegusid, millega ligimest kostitada. Isegi kui mõtleme Jeesuse surmast kui Sõna täideminekust ja meis on selle pärast suur tänulikkus, on tema surma põhjuseks siiski inimeste teod. Kuidas lunastame meie, inimesed, süü Jeesuse ees, et inimlik kadedus ja kurjus ta surma saatis?

Jeesuse õpetatud palvesõnad „ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast“ tuletavad meile meelde meie Lunastaja enda palvet meile: armasta Jumalat ja armasta ligimest. Kurjast hoidumine teeb meie südames ruumi hoolimisele, armastusele ja halastusele.

Kui mõtlen kristlaste peredes toimunud vägivallajuhtumitele või kiusamisest kristlikus koguduses, siis võrreldes mitteuskliku kurja inimesega on kristlasel üks tööriist rohkem – Piibel, kust saab õpetust väänates oma halbadele tegudele õigustust otsida. Kuid Jumal ei saatnud oma Poega päästma õpetust, vaid inimest, kes oli õpetuse pööranud endale mugavaks ja eksles valel teel. Nõnda on ka tänases päevas. Õpetust ei tohi pöörata nii, et sellega võiks vaenata teist inimest. See on patt!

Kes võiksid olla tänapäeval need „tõbised“, kellele Jeesus ühiskonnas koha annaks? Olen näinud noori, kelle käsivarred on lõikearmidest triibulised. See on nii valus vaatepilt, et kalk süda pööraks pilgu ära niisamuti kui preester või leviit Jeeriko teel maaslamajalt. Naised ja lapsed, keda pereisa hoiab õpetusele toetudes kitsastes ja valusates raamides. Erivajadusega inimesed, kes on talunud ühiskonnas alandust ja tõrjumist. Olen kindel, et ka endaga samast soost inimest armastavad on Jeesuse kaitse all, teised vähemused, kes ei mahu paljude maailmapilti, aga mitte kellelegi kurja tehes anuvad oma kohta.

„Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” küsis Jeesus Sauluselt, kes oli teel kristlaste karistusaktsioonile (Ap 9:4). Tänapäeval võiks Jeesus küsida kõigilt, kes kurja mõttega oma ligimest jälitavad: miks sa kiusad mind, armas inimene, oma ligimese kaudu? Kas pole ma oma elu andnud nii sinu kui ka tema eest?

Lea Saar

Eesti Diakoonia hingehoidja