Looduhoid saab alguse kahest tühjast peopesast

Vana-Kreeka filosoof Diogenes kandis rännates endaga kaasas minimaalselt asju. Alati oli nende esemete hulgas üks jooginõu. Pärimuse järgi nägi ta ühel päeval last peopesadest vett joomas, misjärel viskas ta oma jooginõu ära ja tunnistas, et laps oli teda lihtsuses ületanud.

Kristel Vilbaste kirjutab oma raamatus „Meie joogivesi“, et allikast joomiseks ongi kõige parem viis panna kaks kätt kokku nõnda, et kumeratest peopesadest moodustub isiklik allikatass. Üllatuslikult lisab ta, et selline peost joomise oskus hakkab meie noorema põlvkonna seas kaduma. Allikale jõudnud laps otsib täna sageli anumat, millega vett ammutada. Talle ei ole õpetatud peoga vee võtmist ja peost joomist.

1. septembril algab looduhoiukuu, mille teemaks on „Elav vesi“. Eestis oleme harjunud, et puhas vesi on meil igapäevaselt kättesaadav. Siia elama asunud välismaalastel on sageli üllatuseks see, et meil saab pea igas veekogus ujuda või pea igast allikast lihtsalt vett juua, mis mujal maailmas enam loomulik ei ole. Nii ei ole puhas vesi kõikjal enesestmõistetav ja muutub iga päevaga veelgi haruldasemaks.

Seetõttu pöörame sellel aastal looduhoiukuul üle maailma oma tähelepanu just puhtale veele kui ühele elu algallikale ja selle hoidmisele. Tühjade peopesade võrdpilt tuletab siinkohal meelde, et me ei ole puhta vee loojad ega omanikud, vaid oleme selle vastuvõtjad. Jumal on andnud selle meile ja kogu loodule elus püsimiseks. Meie ülesanne on hoida seda puhtana. Paraku on vee saastatus muutunud kogu maailmas kriitiliseks probleemiks ja puudutab kõiki eluvaldkondi ja eluvorme. Ülemaailmsed veekriisid on omavahel seotud ja neisse tuleb suhtuda täie tõsidusega.

Kristlastena näeme vees ja allikates ka vaimulikku, palju sügavamat tähendust. Allika juurde jõudes jääme sageli lihtsalt lummatult seisma ja vaatame, kuidas vesi maapõuest lakkamatult pulbitseb ja päikesevalgus vikerkaarevärvides veepinnal sillerdab. See vaatepilt loob hea keskkonna mõtisklemiseks ja enesesse süüvimiseks. Nii tuletab vesi meelde ristimissakramenti. Ristimisvee juurde tuleme samuti ju tühjade pihkudega, selleks et vastu võtta Jumala armu, mida me ise ei ole kuidagi välja teeninud.

Allikas, mis maapõuest külluslikult pulbitseb ega hoia vett endale, on eeskujuks meilegi, kuidas jagada Jumala armu ja hoolt nii oma kaasinimestele kui ka kogu loodule. Allika juures mõtiskledes leiab seoseid ja paralleele veelgi – allikas pulbitseb alati värske ja elavana, ka Jumala sõna ei ole seisev vesi, vaid värske ja elav ka täna, puudutades, puhastades ja meile teed juhatades igavesse ellu. Allikas räägib ka meie elavast usust, mis ei tähenda tardumist, vaid valmisolekut kuulata, õppida ja oma harjumusi muuta, jäädes ustavaks Kristusele, tõelisele eluvee allikale.

Looduhoiukuul kutsume erinevate sündmuste kaudu tähelepanu pöörama nii puhtale veele kui ka mõtlema vaimulikule sisule, mida üks elu algallikatest meile räägib. Oleme koostanud looduhoiukuu jumalateenistuse kava, mille tekste saab kasutada jumalateenistuste ja palvuste pidamiseks nii kirikus kui looduses – näiteks allika või mõne muu tähendusliku veekogu ääres.

Selle kava järgi toimub oikumeeniline avajumalateenistus Nõmme Rahu kiriku hoovis pühapäeval, 6. septembril. Olete oodatud koos koguduserahvaga osalema ning ka ise oma kodukohas palvusi ja jumalateenistusi pidama. Palveks paneme samuti kokku oma kaks tühja pihku ja täname vee eest, kuid tunnistame ka oma süüd: oleme tarbinud mõtlematult ja unustanud, et vesi ei ole kaup, vaid kõigile põlvkondadele usaldatud Jumala püha and.  

Laupäeval, 12. septembril toimub Norra allikatel Koeru kihelkonnas palverännak koos piiskop Ove Sanderi ning bioloogi ja looduskirjaniku Kristel Vilbastega. Kõnnime allikaradadel, vaatleme, kuulame, palvetame ja õpime. Enne kui oskame loodust hoida, peame õppima seda armastama ning armastada saab ainult seda, mida oleme tähelepanelikult vaadates ka näinud. Palverännakuid toimub sel päeval ka teistes paikades. Leidkem endale sobiv ja võtkem sellest osa!

Nädal hiljem, 19. septembril toimub Tallinnas „Lähme allikale!“ päev. Õpperetkele Glehni pargi allikatele järgnevad Püha Johannese Koolis ettekanded Eesti allikatest, veekogude seisundist, vee tähendusest Piiblis ja meie võimalustest tegutseda. Konverentsile võib tulla kogu perega, sest ka lastele toimuvad töötoad. See on hea võimalus õppida koos lastega nii-öelda taas peopesadest jooma ning märkama, kui vähe on vaja rõõmuks ja tänuks ning kui habras on tegelikult vesi ja mida saame ise ära teha selleks, et meil oleks puhas vesi täna ja ka homme.

Looduhoid ei ole viimselt ainult sündmuste korraldamine või nendest osavõtmine. Selle praktiline väärtus sünnib siis, kui palverännakul kogetu, seminaril kuuldu ja jumalateenistusel palvetatu jõuab meie igaühe igapäevaellu ehk kui peopesad, mis allikast vett võtavad, saavad käteks, mis puhastavad allikaid, hoiavad kodukoha veekogusid ja õnnistavad. Me ei saa päästa kogu maailma, kuid saame hoida seda paika ja vett, mis meile on usaldatud.

Katrin-Helena Melder

assessor

---

Looduhoiukuu materjalid ja sündmuste info: https://eelk.ee/looduhoiukuu/sundmused/