Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lugeja selgitab aastakümnete eest aset leidnud sündmuse tagamaid

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Hiljuti saabus toimetusse kiri, kus tähelepanelik lehelugeja viitab kirikulehes seisvale ebakõlale.
Jutt on 28. oktoobril ilmunud Eesti Kiriku (nr 43) 6. lehekülje artiklist «Pühaderikas oktoobrikuu 1935», mille autor Mati Märtin lehitseb 80 aasta taguseid ajalehti ning refereerib toona kirikuga seonduvat. Artikkel lõpeb järgmiste ridadega: «Halb sõnum tuli aga Räpinast. Sealne luteri kiriku köster Jaan Küüts oli kolme aasta jooksul omastanud 550 kr kirikumakse, jättes need raamatusse sisse kandmata.»
Toimetuse poole pöördus Jaan Küütsi tütretütar Katrin Kompus, et aastakümnetetaguste sündmuste, mida tema ema Juta Kompus hästi mäletas, tagamaid selgitada. Ta ei jää üldsõnaliseks, vaid saadab toimetusele tutvumiseks ka ühe ärakirja, mille saatis 1935. aastal Räpina kirikuõpetaja Anton Saarmann Kodavere koguduse õpetajale.
Kirjast ilmneb, et Kodavere vaimulik on eelnevalt pöördunud Räpina ametivenna poole, et uurida, kui usaldusväärne on Jaan Küüts, kes on avaldanud soovi asuda köstri ametisse Kodaveres. On arusaadav, et teatud kõhklus tuleneb ajakirjanduses ilmunud teatest Jaan Küütsi ebakorrektsusest koguduse rahaga ümberkäimisel.
Õp Saarmann selgitab oma kirjas, et vahetult pärast ajakirjanduses ilmunud laimu viidi Räpina koguduses läbi revisjon ning revisjonikomisjoni otsus kõlab: «Mingisugust kuritarvidust revideerimisel ei leitud» (kirjaviis muutmata – toim.). Ta nimetab, et kokkuvõte revisjoni protokollist on saadetud kõikidele suurematele ajalehtedele, ning lisab, et Postimees, Uus Eesti, Uus Sõna jt on õienduse ka avaldanud.
Õp Saarmann kirjutab: «Mina omalt poolt võin hr. J. Küütsi soovitada, kui asjatundlikku ja kohusetruud töömeest. H-ra Küüts on karske ja täiesti kristlik ning usklik inimene, küllalt andekas jumalasõna kuulutamises, lahke ja sõbraliku käitumisega rahva suhtes, oskab iseseisvalt ja osavalt töötada koguduse asjaajamises» (kirjaviis muutmata – toim.). Õp Saarmann selgitab, et Jaan Küüts lahkub Räpinast, kuna kogudusel ei ole talle pakkuda täiskoormust köstri ametis.
Jaan Küütsi võimalik süü koguduse varaga hooletus ümberkäimises ei leidnud seega kinnitust. Saame veenduda, et kohalik vaimulik isiklikult püüab taastada oma töötegija head mainet ja annab Küütsile väga hea soovituse kandideerimiseks Kodavere kogudusse.
Seega, Mati Märtini artiklis ei ole viga, sest teade Räpina kirikukassa puudujäägist ning selle põhjuse seostamisest Jaan Küütsiga tõepoolest ilmus 80 aasta taguses ajakirjanduses. Kahjuks aga ei ole selle juures lisatud viidet õiendusele, mis ilmus samuti mitmetes Eesti ajalehtedes ja kus kinnitatakse Jaan Küütsi süütust.
Eesti Kirik