Lühiuudised
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 3. veebruar 2016 Nr 5 /
Huvitav ettepanek
Saaremaa uudiseid vahendav Meie Maa kirjutas möödunud nädalal Kuressaare linnavolikogu liikme, linnakodaniku komisjoni esimehe, kultuurikomisjoni aseesimehe ja Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaane ettepanekust raekoja torni (fotol) kohta. Arutusel oli, kas taastada kunagi raekojal olnud torn. Kuna linnal on juba torn, nimelt kirikul ja avariiline, siis arvas ta, et enne tuleks korda teha ikka kiriku torn, kus asub vanim mehaaniliselt töötav tornikell Eestis, ja alles seejärel mõelda raekoja tornile.
Aga tänapäevase ja huvipakkuva lahenduse pakkus õpetaja siiski välja. «Idee on selline, mille kohaselt võiks raekoda jääda päevaks ilma tornita, aga pimedal ajal võiks olla torn nähtav projitseeritud lahendusena,» kirjutab leht. Moodne tehnoloogiline lahendus tooks nii raekojale kui Kuressaarele tähelepanu, tekitaks vastukaja ja elavdaks turismielu.
Jäid oma vaadetele truuks
Eile oli põhjust mõelda kunagisele Saaremaa luterliku kiriku superintendent Eberhard Gutsleff nooremale, kes oli saarel vennasteliikumise vaimne liider aastatel 1738–1747. Ta oli õppinud Halles ja töötas enne Saaremaale minekut Tallinna Oleviste koguduse diakonina. 1743 anti välja ukaas, millega keelustati hernhuutlaste tegevus ja kästi sulgeda palvemajad, Gutsleffi tegevust hakati pidevalt jälgima. 1747 ta vangistati ja kaks aastat hiljem, 1749, suri ta Peterburis Peeter-Pauli vanglas.
Siinkohal meenutame enam tuntud märtreid, õigeusu piiskoppi Platonit, luteri kiriku pastoreid Traugott Hahni ja Wilhelm Schwartzi, samuti õigeusu preestreid Nikolai Bežanitskit ja Mihail Bleivet, kelle hukkasid enamlased Tartu Krediidikassa keldris 14. jaanuaril 1919 vahetult enne Tartu vabastamist.
Toimepandud kuriteost saab lugeda Kristjan Luhametsa kirjutatud brošüürist «Massimõrv Tartu Krediidikassa keldris 14. jaanuaril 1919. a».
