Lühiuudised
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 28. september 2016 Nr 38 /
Brošüür Petseri Peetri koguduse ajaloost
Seoses EELK Petseri Peetri koguduse 95. ja kirikuhoone 90. aastapäevaga koostas koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäevere brošüüri (fotol), mis sisaldab ülevaadet koguduse ajaloost aastatel 1921–2016. Rohke fotomaterjal pakub ülevaadet siinse eesti luterliku kogukonna elust. Ära on toodud kõigi kogudust teeninud vaimulike pildid, samuti organistid ning maakaart koguduse piiridega.
«Et rääkida luterlikust kirikust Petseris, tuleb kõigepealt hakata otsima eestlaste jälgi Petseris, kelle jaoks seda vaja oli,» tunnistab koostaja. Kui 1890 elas linnas kolm eesti perekonda, siis kümme aastat hiljem oli eestlasi 50 ning esimese maailmasõja alguseks juba 150. 1897. aastal pidas kooliõpetaja Karl Pütsep Petseris esimese eestikeelse palvetunni. 1904 saab Petserist Vastseliina abikogudus ja 1921 tunnistatakse Petseri Peetri kogudus iseseisvaks.
1926. a pühitses piiskop Jakob Kukk kiriku. Eesti Vabariigi koosseisu arvatud Petserist saab arenev maakonnakeskus, kus 1934. aastaks moodustasid eestlased 54,42% rahvastikust. Kasvas ka kogudus. Kirikusse muretseti uus orel, kell ja elekter. Töid rahastas oluliselt Eesti riik.
Julius Kendra haual avati mälestuskivi
Vastseliina vallavolikogu algatusel avati vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril Vastseliina kalmistul vabadussõja kavaleri Julius Kendra (21.4.1894–8.8.1966) haual mälestuskivi. Hauatähise õnnistas Vastseliina koguduse õpetaja, Rõuge-Vastseliina üksikkompanii kaplan Toivo Hollo (fotol). Avamisel võtsid sõna Võru maavanem Andres Kõiv, Vastseliina valla volikogu esimees Urmas Juhkam, Jaak Pihlak Viljandi muuseumist ja Valdur Raudvassar.
