Lühiuudised

Soome kirik autasustab

Soome kirik annab autasud Aarre Kuukauppile, Birgitta Rantakarile ja Tuomas Maggale.

Soome luterliku kiriku peapiiskop Tapio Luoma on otsustanud anda Püha Henriku risti Ingeri kiriku emerituuri siirdunud piiskopile Aarre Kuukauppile ja sotsiaalnõunik Birgitta Rantakarile ning Mikael Agricola risti filosoofiadoktor Tuo­mas Maggale.

Püha Henriku rist antakse soomlastele ja välismaalastele oikumeeniliste teenete eest ning Soome luterliku kiriku ja tema vennaskirikute vaheliste suhete arendamise eest. Samuti antakse püha Henriku risti välismaale suunatud humanitaarse tegevuse eest. Rist meenutab piiskop Henrikut, kes oli Soome ristiusustaja ja esimene Soome piiskop.

Mikael Agricola rist antakse eriliste teenete eest Soome kultuuri arendamisse. Mikael Agricola oli Soome usupuhastaja ja Turu piiskop.

EmeriitpiiskopAarre Kuukauppi oli Ingeri kiriku piiskop aastatel 1996–2019. Soome kirik tunnustab Kuukauppit selle eest, et ta lõi oma elutööna head suhted Soome luterliku kirikuga ning Soome kirikus tegutsevate äratusliikumise ja organisatsioonidega. Kuukauppi juhtimisel on Ingeri kirik loonud ka põhjalikud rahvusvahelised võrgustikud. Ingeri kirik on Luterliku Maailmaliidu, Euroopa Kirikute Konverentsi ja Barentsi regiooni kristlike kirikute nõukogu täieõiguslik liige. Soome kirik tunnustab sedagi, et Ingeri kirikul on koostöölepped nii Eesti kui ka Ameerika luterliku (ELCA) kirikuga. Kuukappi on olnud aktiivne ka oikumeenilistes suhetes Vene õigeusu kirikuga.

Sotsiaalnõunik Birgitta Rantakari on tegelnud mitmete rahvusvahelise diakoonia valdkonna projektidega ja esindanud Soome luterlikku kirikut Kirikute Maailmanõukogu keskkomitees.

Filosoofiadoktor Tuomas Magga tegutses põhjasaami piiblitõlke keeleeksperdina.

Konkurss koolilastele

Muinsuskaitseamet kutsub noori märkama kultuuripärandi valdkonda ja on välja kuulutanud päranditegijate konkursi „Vana asi värskes vormis“. Teema on inspireeritud kultuuriministeeriumi väljakuulutatud digikultuuriaastast. Konkursile oodatakse lugusid käega katsutavast ja meieni säilinud pärandist, näiteks põnevast majast kodutänaval, linnuseasemest, mõnest muuseumieksponaadist või millestki muust. 

Ja seda vana asja tuleb tutvustada uues vormis, näiteks multifilmis, videos, koomiksis, kuuldemängus, e-raamatus jne. Oluline on loovus ja digivahendite kasutamine. Lugusid oodatakse 30. maini ja osaleda võivad kuni 19aastased noored kas üksi või meeskonnaga. Info kodulehel www.paranditegijad.ee. Parematele lugudele on ette nähtud auhinnad, need panevad välja muinsuskaitseamet, Digikultuuriaasta ja Hariduse Infotehnoloogia SA.

Eesti Rahva Muuseum ootab lugusid ja pilte

110 aastat tagasi asutatud muuseum, mis kogub ainest eestlaste igapäevaelu kohta, on kuulutanud välja lugude ja piltide kogumise. Muuseumi huvitab, kuidas koroonaepideemiast tingitud eriolukord mõjutab ja kujundab ümber inimeste igapäevaelu ja kuidas me muutunud elukorraldusega kohaneme.

Lugude kirjutamiseks pannakse abistavad küsimused üles kodulehele www.rahvalood.ee, samale aadressile tuleb ka lood saata, annab teada muuseumi teadusdirektor Pille Runnel. Fotosid, kuidas eriolukord on muutnud harjumuspärast elu, kuidas perega aega veedetakse, oodatakse lehele Pildiait.