Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 2. osa

2.
Samale järeldusele jõuab ka Luterliku – Rooma Katoliku Ühtsuskomisjoni poolt koostatud teos «Konfliktist osaduseni» (From Conflict to Communion), mille eestikeelne tõlge valmib 2014. a. Teose sissejuhatava osa esimeses paragrahvis öeldakse: «[Luterlased ja katoliiklased] tunnistavad, et seda, mis neid ühendab, on rohkem kui seda, mis neid lahutab: eelkõige on selleks ühine usk Kolmainu Jumalasse ja Jeesuses Kristuses asetleidnud ilmutusse, nagu ka õigeksmõistuõpetuse peamiste aluste tunnistamine» (From Conflict to Communion, Leip­zig: Evangelische Verlagsanstalt, Bonifatius, 2013, lk 9).

Reformatsioonijuubeli teema ja alateemad
Reformatsioonijuubeli teema formuleerimisel võeti arvesse mitut aspekti: ühest küljest pidi teema viitama evangeeliumi ja luterliku identiteedi keskmele, kõnetades samas ka inimesi väljaspool kirikut.
Apostel Paulus kõneleb mitmes oma kirjas ristiinimese vabadusest ja inimese päästmisest usu kaudu (Gl 5:1: «Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!»; Ef 2:8–10: «Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt –, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda», jm).
Martin Lutheri üheks otsustavaks kirjutiseks oli «Traktaat kristlase vabadusest». LML-i visioon aastateks 2012–2017 kõneleb osaduskonnast Kristuses, mis on vabastatud Jumala armust ning elab ja töötab üheskoos õiglase, rahuliku ja lepitatud maailma nimel. Selle «kvintessentsi» annab edasi LML-i poolt reformatsioonijuubeli aastaks heakskiidetud teema: «Jumala armu poolt vabastatud» (lugemised: Js 55:1; Ilm 21:6; Rm 3:24; Ef 2:8–10; Gl 5:1; Lk 4:16–21).
See teema on laiendatav küsimustega milleks?, millest? jne, esitades sel moel nii luterlike kirikute osaduskonnale tervikuna kui ka igale üksikule liikmeskirikule eraldi väljakutse seda teemat avada; mõelda sellele, mida tähendab ristiinimese vabadus – on see saadud tänu kallile või odavale armule; kuidas me Kristuse armu osalisteks saanuina ka teiste vastu armulised saame olla. Mõtteainet peaks see teema igatahes pakkuma küllaga.
Kuigi 2017. a on reformatsiooni meenutamise kulminatsioon, otsustas Luterlik Maailmaliit reformatsioonijuubeli tähistamist laiendada kolmele aastale – 2015–2017. Ühtlasi pakuti välja reformatsioonijuubeli kolm alateemat, mis aitavad peateemat «Jumala armu poolt vabastatud» eri aspektidest avada:
– Lunastus pole müügiks (salvation – not for sale).
– Inimesed pole müügiks (human beings – not for sale).
– Loodu pole müügiks (creation – not for sale).
Kui peateemaga «Jumala armu poolt vabastatud» taheti esile tuua evangeeliumi vabastavat sõnumit ja luterliku teoloogia keset, siis alateemad püüavad sellest lähtuvalt väljendada neid väljakutseid, millega kirikud ja inimesed oma igapäevases elus kokku puutuvad.
Need teemad aitavad formuleerida seisukohti, millega Jumala armust vabastatud inimesed kuidagi nõustuda ei saa, millega me aga tänapäeva maailmas pidevalt kokku puutume ning seda kuni rohujuure tasandini välja. Samuti lähevad need teemad kaugemale sellest, mida nad esmapilgul näivad ütlevat.
«Lunastus pole müügiks» viib ehk mõtted esmajoones reformatsiooni algusaja ja indulgentside müügi juurde, kuid see teema on avatav märksa laiemalt. Tänapäeval ei küsi inimene enam tingimata Lutheri moel: «Kuidas ma leian armulise Jumala?» Kuid armu vajab ta samavõrd nagu tollalgi.
Iga inimene soovib olla omaks võetud, ehk nagu ütleb Wilfried Härle oma artiklis «Õigeksmõist täna»: «Ilmselgelt eksisteerib igas inimeses põhjapanev, väljajuurimatu vajadus olla omaks võetud ja aktsepteeritud ning see vajadus pole väiksem kui vajadus söögi, kaitstuse ja hoolitsuse järele» (Kirik & Teoloogia, 22.12.2011).
Surve end tõestada, vajadus olla iga hinna eest «tubli» on tänapäeval inimesed asetanud suure surve alla. Ning paljud ei tea, kuidas sellest survest vabaneda. Varasematel aegadel oldi ehk teadlikumad Jumala armust, mis seda koormat kergendab, kuid nüüd?
«Inimesed pole müügiks» ei võta mitte üksnes sõna inimkaubanduse vastu, vaid kutsub üles laiemalt mõtlema sellele, kuidas inimesed on sageli ühel või teisel viisil sunnitud end «müüma», minnes seejuures vastuollu oma põhimõtetega.
Anne Burghardt
(Järgneb.)

Ilmunud veebiajakirjas Kirik & Teoloogia (http://kjt.ee/2013/06 )