Maailma müra hulgast püsiva ja mõtteka leidmisest
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudis / Number: 3. märts 2010 Nr 10/11 /
Tõnu Õnnepalu toob oma viimases raamatus «Paradiis» esile kirja 18. sajandi Ungern-Sternbergide Paradiisi vapilt: Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa olema minuga paradiisis (Lk 23:43). Raamatut lugedes peab tunnistama, et oleme vähe nende sõnade tähenduse üle mõelnud.
Paradiisi ei saa tulla, sind pannakse siia, kui Jumal näeb, et sa ausalt tahad iseendaks saada Tema kava kohaselt. Õnnepalu nõustub ja ütleb, et kui sa oskad armastada ennast ja oma osa, siis on sul kõik, ja kui ei, siis mitte midagi.
Ta õpetab hindama, lausa pühitsema kõike igapäevast, olgu selleks tule tegemine pliidi alla, teejoomine, vee toomine kaevust, võrreldes seda tunnipalvustega.
Paradiisis ei upitata ennast ega otsita vigu kaasinimestes. «Iga inimene maailmas on nagu üks sõnum.» Ja autor arutleb, et on õppinud olema see, kes ta on. Aga kas nii hästi kui üks külamees vikatiga niita oskab?
On kiidetud looduse kirjeldamist, aga sellega on vähe öeldud. Loodus, aastaajad, ilma muutumine, meid paradiisis rõõmustavad taimed, puud, linnud, loomad on osa elust. Ja see, mida inimesed on aegade jooksul siia lisanud – rannaoludele lisandunud hooned, põllud, aiad, väravad.
Kirikuaasta sündmused. Nii palju üle räägitud, aga ka siin leiab Õnnepalu oma nägemise ja ütlemise, lapselegi arusaadavalt, aga ehk ka mõnele pimedusega löödud literaadile.
Järjest raskemaks läheb maailma müra hulgast püsiva ja mõtteka leidmine. «Inimesed lähevad kergesti kaasa, teevad mingil ajal mingeid asju, mida nad enne ega pärast mingil juhul ei teeks.» Kurb näha, kuidas kirik ja usurahvas võõrandumise kiusatust ära ei tunne ja seda koguni progressiga kaasaminekuks peavad.
Raamat paneb tõsiselt oma mõtlemist revideerima. Näiteks see raha nõidus. Või asjad, mida arvame omavat, aga tegelikult teenime või koguni orjame neid. Meeldetuletus, et oleme siin võõrad ja majalised, ja rõõmus tõdemus, et mis viga on olla Jumala majaline!
Jään põnevusega ootama, kuidas teoloogiat õppima asunud Õnnepalu looming edaspidi meie usutiigi vee liikuma paneb.
Evi Sepp
