Maarjale mõeldes

Rukkimaarjapäevana tuntud 15. lõikuskuu päeval tähistatakse jumalaema uinumist ja taevassevõtmist.

Pühakirjast on tuntud Maarja (Maria, Miriami) kuulutuse, Eliisabeti külastuse, Jee­suse sünni, elu, kannatuse ja ülestõusmisega seotud sündmused; jumalaema on koos apostlitega Püha Vaimu väljavalamise ajal. Kuldlegend lisab Maarja vanemate Anna ja Joojakimi loo, hiljem on hakatud kõnelema vanavanematestki, kelleks on Stollanus ja Kristuse sünnist prohvetlikku und näinud Emerentia.

Emaduse sümbol ja orbude aitaja
On veel muid, üha uuesti ümber kirjutatud ja tõlgitud lugusid, kauneid muusikateoseid, palveid, hulk pühakodasid neis elava müsteeriumiga. Pühad liigendavad aastat ja toestavad usuelu.
Neitsi (seda sõna on peetud tõlkeveaks) Maarja lapsega, nimetatud ka madonnaks, on emaduse sümbol, orbude avitaja. Peale oma laste võis ta oma maise elu ajal kasvatada kasulapsi Joosepi esimesest abielust.
Meie esivanemad ühendasid põlluharija aastarütmi kirikupühadega. Lõikuskuul oli talutööde keskmes leivavili. Lõikus algas pühalike rituaalidega, kanti kauneid rahvarõivaid. Tänapäevalgi tullakse kokku ja meenutatakse vanu kombeid, tehakse uudseleiba. Soovitav on vähemasti mõtiskleda looduse andide ja igapäevase leiva üle ning seda austada, säästa ja õiglaselt jagada.
Rukkimaarjapäeva paiku pidavat õunad maitsvaks minema. Kas ei meenu siinkohal sümboolne paradiisiõun? Maarjat on nimetatud ka teiseks Eevaks. Tema paljude võimalike atribuutide hulgas on roos, liilia, roosi­krants, täht. Teda võib sümboliseerida aed ja kuusirp, mis esinevad paljudes religioonides. Koraaniski on juttu Mariamist/Mariast, samuti apokrüüfilises kirjanduses.

Nägemuslikust maalist ja selle autorist
Kujutavast kunstist meenub kõigepealt pilt, mis asub aukohal rahvuslikus kunstigaleriis Washingtonis. Selle on maalinud Michel Sittow (Tallinn/Reval 1469–1525).
Kunstialast algõpetust sai Michel isa Clawes van der Sittow’ juures Tallinnas. Ühtlasi käis poiss koolis ja tema vaimset arengut võis suunata dominiiklaste kloostris tegutsenud teoloog Dominicus Sitau. 1484. a sõitis Michel õppima Brüggesse, põhjapoolse Euroopa peamisesse kunstikeskusesse. Madalmaades meistriks kujunenud, oli ta alates 1492. a Hispaanias kuninganna Isabella teenistuses ametlikult tolle surmani 1504. a.
Valitsejanna tellimusel kaunistas Michel Maarjat kujutava miniatuuriga vähemalt ühe tema raamatu, breviaari. Koos Juan de Flandesi ja Felippe Morrosega loodi 47 väikest pilti nn Oratorio tarvis. Üks neist meenutab päikesesse riietatud naist kuusirbil Johannese ilmutuse 12. peatükist ning ühendab Kristuse patuta eostamise, Maarja ülistuse, taevassevõtmise ja kroonimise teema.
Värvitoonide rikkalikus vihus tõuseb esile hinnaline ultramariin, vaimu virgutav sinine on taeva kuninganna värv. Hämmastavalt meisterliku ja ka sisult üleva, mediteerimisele kutsuva karge pildi allosas on Burgose lähiste vaade – ainus säilinud näide meistri maastikest.
Edukas kunstnik oli 1517. a paljudele üllatuseks eelistanud jäädavalt naasta sünnilinna. Maja Tallinnas Rataskaevu tn 22, kus möödusid meister Micheli viimased eluaastad, kaunistab Jaak Soansi reljeef (1981), mis on inspireeritud kuulsa ametivenna portreedest ja madonna-piltidest.
Helena Risthein,
kunstiteadlane