Majandus ja usk
/ Autor: Toomas Jürgenstein / Rubriik: Kolumn / Number: 7. jaanuar 2009 Nr 1 /
Jõulud on möödas ja 2009. aasta on saabunud. Tundub, et saabunud aastal satuvad Eestis tõsise tähelepanu all majandusprobleemid. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilveski kinnitas oma uusaastakõnes olukorra tõsidust: «Meie majanduse mõõdumärkide järgi võib algav aasta tulla Eestile sel sajandil kõige keerulisem. Me täna alles laskume majanduslanguse oru põhja. Kui pikk on org ja kui kaugel tõus – ma ei tea. Me keegi ei tea.»
Et majandusteemadel on oma oluline koht ka usulises sfääris, näitab kas või eelmise aasta jõulude eel Postimehes ilmunud teoloogiadoktor Riho Saardi artikkel, kus ta analüüsib raha ja religiooni vahekorda. Saard kirjutas: «Oma üllatuseks avastasin hiljuti, et kristluses on uskumatult palju finantsmaailma terminoloogiat ja keelt. Uus testament sisaldab ligi 400 finantsmajandusega seotud sõna ja mõistet. Seda pole vähe.»
Tundub, et kristluse ja aktiivse majandustegevuse vahekord on läbi sajandite olnud pisut ettevaatlik ja kahtlev. Ühtpidi ju näib, et vaesust peetakse vooruseks. Näiteks võime leida Piiblist seda väidet toetavaid kirjakohti: «Õndsad olete teie, vaesed, sest teie päralt on Jumala riik» (Lk 6:20) või «Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki” (Lk 18:25). Samas on alati olnud ja on neidki, kes näevad majanduslikus aktiivsuses ja sellega kaasnevas võimalikus rikkuses potentsiaali ja positiivset ressurssi ka usu ning kiriku jaoks.
Reaalsuses ongi kiriku suhtumine majanduslikesse tegevustesse olnud komplitseeritud. Näiteks oli kauplemiseks vajalik vaheltkasuvõtmine pikka aega põlu all. «Kes võtab vaheltkasu, läheb põrgusse, ja kes ei võta, läheb pankrotti,» sedastas irooniliselt 14. sajandil Benvenuto da Imola.
Martin Luther tähtsustas ilmalikku tegevust, sealhulgas ka lihtsat tööd ja ametit kui «kutsumust», mille läbi sai igaüks anda Jumalale au. Inimesed teevad oma tööd parimal viisil, sest teevad seda Jumalale, mitte oma tööandjale või endale. Maist ametit hästi tehes annavad Jumalale au valitseja ja ettevõtja, kuid ka põllumees, tööline, sõdur või koduperenaine. Seega pole ükski töö ega tegevus vähetähtis.
Majanduslik surutis saab olema katsumuseks meile kõigile. Tuleb ainult loota, et see raske aeg sunnib inimesi enam kokku hoidma, üksteisest hoolima. Tahaks ju väga, et inimestel oleks tööd, mille läbi nad Jumalale au ja oma perele elatist võiksid teenida.
Toomas Jürgenstein
