Majandusinsener, kes pühendus viipekeelsele kirikutööle

Habras punase juuksepahmakaga naine, kogukas fotokott õlal – sellest kirjeldusest on paljudele tuntav Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Tiiu Hermat. Aktiivse inimesena jagab Tiiu end mitme ameti vahel, fotograafiaharrastus käib kõige muuga kaasas.  
Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja, viipekeelse Sakariase osakoguduse õpetaja, viipekeele tõlk, Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Eesti Kurtide Liidu juhatuse aseesimees heidab õhku tuntud ütluse: üheksa ametit, kümnes nälg. Aktiivse inimesena jõuab see kahekordse kõrgharidusega naine ka EELK Usuteaduse Instituudis diakoonia ja sotsiaalteaduste magistriks pürgida.
Kas ööpäevast jätkub kõigi nende ülesannete täitmiseks? Tiiu kiidab head meeskonda Puuetega Inimeste Kojas, kus on hästitoimiv koostöö. Kurtide liidus on Tiiu peal avalikkusega suhtlemine, koolitustel käimised jm. «Praegu on meie eesmärk saada Eestiski ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon.
Tegemist on ühe kompaktse dokumendiga, kus on kõik põhimõtted suhtlemisest puuetega inimestega kokku võetud. Kui see saaks ratifitseeritud, siis peaks Eesti seadusandlus sellele vastama. Praegu veel kõik seadused ei vasta, kuid suures osas küll,» selgitab ta ja lisab, et tähtis on seadused toimima saada.
Usuteaduse instituuti magistriõppesse läks Tiiu ka tänu oma tööle puuetega inimestega. «Minu uurimistöö on erivajadustega inimeste teenindamisest EELKs. Ma tahaksin kokku seada ühtse pildi, mis meil praegu puudub. Igal pool ju midagi tehakse, ükski kogudus ei ütle, et neil erivajadustega inimesed teretulnud pole.» Magistritöö loodab ta valmis saada 2012. aasta kevadeks.
Neljandat põlve nõmmelane
Sündinud, kasvanud, koolis käinud ja terve senise elu elanud on Tiiu Nõmmel – «olen neljandat põlve nõmmekas». Lisada võib, et peres on nüüdseks ka juba viies ja kuues põlv nõmmelasi. «Oleme kõik kooliteed Nõmme põhikoolis alustanud ja seal alustab sügisel oma õpinguid ka minu tütretütar.»
Tallinna Polütehnilises Instituudis asus matemaatika eriklassi lõpetanud tüdruk õppima päris maskuliinset eriala – masinaehituse tööstusökonoomika organiseerimist ja juhtimist, diplomi järgi sai temast majandusinsener. «Ega ma ei ole kunagi mingi tibi olnud, masinad on huvitavad asjad. Matemaatikas olin kooli ajal tugev. Kuid füüsikaõpetaja ei soovitanud mul minna kuhugi õppima, kus sisseastumiseks füüsikaeksam on.
TPIs oli esimene kohe füüsika, sain viie. Füüsikaõpetaja oli õpilasmalevaga Ääsmäel ja mina sõitsin sinna ning näitasin talle oma viie ette. Õpetajal oli muidugi väga hea meel.» Majandusinseneri diplom taskus, töötas Tiiu autoosade laos igasuguste «jubinate ja masinate» keskel tubli 15 aastat.
Uus pakkumine tõi ellu pöörde
Pärast kolmanda lapse sündi sai ta aga hoopis uue pakkumise: tulla kurtide lasteaeda kasvatajaks. Tiiu lapsed ja lapselapsed on kõik kuuljad, ise on ta vaegkuulja. Aga oma lähedaste kuulmispuue on toonud Tiiu viipekeelsesse keskkonda. Ütleb, et ehkki tänu kuuldeaparaadile ta kuuleb, jälgib viipekeelse tõlgi puhul ka teda.
Ent mis tõukas teda usuteaduse instituuti õppima? Kõige põhjus oli tollane UI rektor Seppo Alaja, kinnitab Tiiu. Kuid Nõmme Rahu koguduse liikmena leidis ta teeotsa tänu õpetaja Voldemar Iljale. «Alaja saatis mulle kirja, kus kutsus religioonipedagoogika osakonda õppima. 1992. aastal ma sinna läksingi ja lõpetasin instituudi 1997. aastal.» 
Tallinna Püha Vaimu kogudusse kutsus teda praktikajuhendaja õp Gustav Piir. Tiiu on seal kirjas 1. augustist 1995. Viipekeelseid teenistusi hakkas pidama kohe. Kurdid olid ise aktiivsed, teati, et Soomes on viipekeelsed teenistused. «Kõigepealt sain loa oma õepere leeritamiseks ette valmistada, siis terve rühma. 25. juunil 1995 oli viipekeelse leerirühma õnnistamine, millest võttis osa ka peapiiskop Jaan Kiivit. Tema toetas meie tegevust väga.» 
Viipekeelset kirikutööd toetas algusaastatel tugevalt Soome kirik. «Soomes ei ole küll eraldi viipekeelseid kogudusi, sest inimesed kuuluvad elukohajärgsetesse kogudustesse, kuid viipekeelne töö on kirikuvalitsuse hallata,» selgitab Tiiu. «Igas piiskopkonnas on viipekeele õpetaja ja nad kõik kuuluvad toomkapiitli alla.»
Lisaks Püha Vaimu viipekeelsele Sakariase kogudusele on Tiiu pidanud jumalateenistusi ka Pärnu kurtidele. Majanduslikel põhjustel on see praeguseks katkenud. Võiks arvata, et viipekeele tõlgi olemasolul saaksid kurdid tavajumalateenistusel edukalt osaleda. Kuid Tiiu vaidleb siin vastu. «Tõlgiga on täiesti erinev. Tavalisel teenistusel on rohkelt koraalilaulu ja see on palju pikem. Meie jumalateenistus on lühem, sest silmad väsivad viipekeelt jälgides kiiremini.»
Viipekeelsed jumalateenistused on Tallinna Püha Vaimu kirikus kaks korda kuus, teisel ja neljandal pühapäeval kell 12.
Tiiu Pikkur

Tiiu Hermat
Sündinud 31. juulil 1956 Tallinnas
Haridus
Tallinna 1. Keskkool
Tallinna Polütehniline Instituut
EELK Usuteaduse Instituut (1992–97)
EELK UI diakoonia ja sotsiaalteenuste magistrant
Ordineeritud
diakoniks 31. märtsil 1996
õpetajaks 9. septembril 1997
Töö
autovaruosade lao majandusinsener
Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja
viipekeelse Sakariase koguduse õpetaja
viipekeele tõlk
Tallinna Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees
Eesti Kurtide Liidu juhatuse aseesimees
Kolm last, kaks lapselast