Mardipäeval Tartu Jaanis

Usuisa Martin Lutheri 540. sünniaastapäeval, 10. novembril tähistati Tartu Jaani kiriku esmamainimise 700. aastapäeva.

Meelevaldsed katkestused ajaloost välja lõigates on Tartu Jaani kirikus kuulutatud evangeeliumi ja jagatud sakramente vähemalt 700 aastat. Ümmarguse aastapäeva tähistamiseks peetud jumalateenistusel jagus armulauaande kõigile soovijatele. Kätlin Liimets

Tartu Ülikooli-Jaani kogudus kavandas päeva mitmeid sündmusi. Kiriku lähistele püstitatud telgis pakuti tegevust ja kerget kehakinnitust. Kell 18 aga kutsusid tornikellad Peetrus ja Paulus linlasi aastapäevale pühendatud armulauaga tänujumalateenistusele.
Teenistuse järel koguneti Jaani kiriku ja ülikooli peahoone vahel asuvasse kohvikusse, kus esitleti kogumikku „Ülikooli-Jaani jutlused“, mis sisaldab valikut Tartu ülikooli usuteaduskonnaga seotud teoloogide peetud jutlusi Ülikooli-Jaani koguduses perioodil 2013–2023.

Juba 700 aastat
Jumalateenistusel väljendati tänulikkust, et juba 700 aastat on siin paigas Jumalat teenitud. Jaani kirik on otsekui peatükk Eesti loost. Mida kõike see koda pole näinud ja kogenud – sõjad ja rüüsteretked, vaenamised ja tagakiusamised, aga ka suured rõõmupeod ja tuhast tõusmised on selle jumalakoja elukaare osaks.
Jaani kiriku ja siinse koguduse 700aastasest ajaloost tegi aastapäevaks kokkuvõtte teoloogiadoktor Meelis Friedenthal. Ise siinse koguduse liikmena tuletab ta meelde, et Jaani kiriku terrakotafiguurid, mis 14. sajandist kiriku seinu ehivad ja on kirikule üleilmse tuntuse toonud, on kõik erineva näoga ning tuletavad sel kombel meelde, et kogudusse kuuluvad erinevad inimesed. Nii 14. sajandil kui ka täna ühendab kirikusse jõudnuid aga soov kuulda ja kuulutada ning saada osa pühast evangeeliumist ja sakramentidest.

Pühitsetud Ristijale Johannesele
Jaani kirik on pühitsetud Ristijale Johannesele (mitte evangelist Johannesele). See teadmine pärineb 1613. aasta Liivimaa kirikute katoliikliku visitatsiooni aruandest, kus mainitakse, et Ecclesia Johannis Baptistae on luterlaste käsutuses ja oli kunagi peamiselt eestlaste kirik.

1323. aasta 19. detsembril mainitakse kirikut esmakordselt – paavst Johannes XXII määras oma kirjas Berardus (või Gerhardus) Suerwerdina Jaani kiriku preestriks (ecclesia sancti Johannis Tarbaten). Sellist tärminit loetakse koguduse algusajaks, kuigi on selge, et kogudus oli siis juba olemas. Ajaloos on kirik olnud korduvalt varemetes, ent praeguse hoone vanimad osad pärinevad siiski 14. sajandist.

Teenimisse kaasatud ilmikud
Mardipäevale kohaselt olid kõik koguduselaulud seotud Martin Lutheri autorsusega ja teenistus lõppes luterliku kiriku hümniga „Üks kindel linn ja varjupaik“. Teenisid koguduse õpetaja dr Triin Käpp ja abiõpetaja Naatan Haamer ning koguduseliikmetest vaimulikud õp emeeritus dr Tarmo Kulmar ja õp Diina Tuulik. Teenimisse oli kaasatud silmapaistval määral koguduse ilmikliikmeid, kaasa teenisid Liidia Baranyai, Tiina-Erika Friedenthal, Ken Ird, Roland Karo (jutlus), Anni Krüüner, Eelika Laane-Hannus, Kalev Tarkpea ja Arabella Vallsalu. Orelil soleeris Kaisa Kuslapuu ja muusikaga teenis kaasa ka Elleri muusikakooli puhkpillikvintett, laulis koguduse ansambel koosseisus Iris Altmets, Ele Haabma, Ken Ird, Helen Kõmmus, Natali Ponetajev, Kaisa Kuslapuu, Eve Mõtte, Mihkel Ots, Meelis Pihlap ja Andrus Rehemaa.
Just see, et teenivas rollis olid paljud koguduseliikmed, andis kogumuljeks oma-koguduse-rõõmupeo-tunde, mida mõnigi kirikuline hiljem kirjeldas kui väga erilist ja elamuslikku.
Liina Raudvassar

Vaata ka videouudist!https://www.youtube.com/watch?v=Zq7af4AKqI8

Tartu Jaani kirik
1323. a 19. detsembril mainitakse kirikut esmakordselt.

13. saj alguse leiud lubavad oletada, et samas asukohas oli sakraalhoone varem kui 700 aastat tagasi.

Kiriku tähtsus kasvab 16. saj reformatsiooniga.

1525. a märatsevad kirikus pildirüüstajad.

1525. aastast tegutses siin eesti koguduse kaplanina Tartus sündinud Franz (Franciscus) Witte, kes tegi tartumurdelise tõlke Lutheri väikesest katekismusest.

Pärast Liivi sõda jääb Tartusse kaks luterlikku kirikut – Maarja ja Jaani. Jaanis jutlustatakse enamasti eesti, aga ka saksa keeles.

1704 saab Põhjasõja käigus Vene vägede kahuritulest 37 tabamust, aga korrastatakse kiirelt ja tsaar Peeter I kuulab siin jutlust.

1708 kirik rüüstatakse Vene vägede poolt, Tartu pannakse põlema.

1720 alustatakse kiriku taastamist. Saab uue oreli. 1739 saab torni kuke.

1810 hakatakse siin pidama ka lätikeelseid jumalateenistusi.

1820–1833 kiriku ümberehitustööde käigus raiutakse maha dekoor, terrakotakujud kaetakse kinni.

1899–1904 avastatakse restaureerimistööde käigus terrakotafiguurid.

1904 paigutatakse kooriosasse kaheksa vitraažakent.

1919 mõrvavad kommunistid Jaani koguduse diakonõpetaja M. W. P. Schwartzi, samal ajal hukatakse ka ülikooli koguduse õp G. T. Hahn.

1939 lahkub Umsiedlung’i käigus baltisaksa kogudus, luuakse E.E.L.K. kogudus.

1944 kirik põleb Nõukogude armee rünnaku käigus.

1952 variseb kokku kesklöövi põhjasein. Kirik plaanitakse lammutada, aga otsus siiski muudetakse.

Tegeletakse hädapärase konserveerimisega.

1988 jätkatakse taastamistöödega.

1995 taasasutatakse Tartu Jaani kogudus ja 1997 Tartu Ülikooli kogudus. Kogudused alustavad ühistegevust ning 2001. aastast on tegemist ametlikult Tartu Ülikooli-Jaani kogudusega.

2005. a 29. juunil toimub Tartu Jaani kiriku taaspühitsemine.

Allikas: Meelis Friedenthal