Mart Raudsaar juhib Postimeest

Postimehe peatoimetajaks ja vastutavaks väljaandjaks asus 30. jaanuarist Eesti Meediaettevõtete Liidu senine juht ning ajakirja Riigikogu Toimetised peatoimetaja Mart Raudsaar (fotol), kes on ka Eesti Kiriku kolleegiumi liige.

Kui kergelt sündis otsus võtta vastu pakkumine Postimehe peatoimetaja kohale?
Ikka raskelt. Aga kiiresti. Olukord, mis oli küllalt keeruline, nõudis seda. Oli vajadus olla konkreetne ning otsustav – võtad asja ette ning hakkadki tööga pihta.

Millisteks sisumuutusteks võiks Postimehe lugeja ennast nüüdsest häälestada?
Sellest on natuke vara rääkida. Tahan kõigepealt inimestega rääkida, kuulata neid. Mis siin salata, tegelikult on inimesed (Postimehe töötajad – L. R.) väsinud ning soovivad stabiilsust kõigepealt. Seetõttu on esimesteks märksõnadeks kodurahu, töörahu ja stabiilsus, milleni soovin esmalt jõuda.
Ühe, isegi kaks asja võin siiski nimetada, mida olen otsustanud ning millest toimetuses juba juttu teinud. Tahan liita uuriva toimetuse ja uudiste toimetuse. Arvan, et iga uudiste ajakirjanik võiks olla ka uuriv ajakirjanik ja vastupidi. Veel soovin sisse viia mentorite süsteemi. Et praktikant või uus töötaja kogeks konkreetset toetust. Ajakirjaniku töö on praktiline. Võid olla väga hea ettevalmistusega, aga praktika teeb korrektiivid. On hea, kui sul on kolleeg-sõber, kes aitab sisseelamise protsessis.

Kuivõrd rahul saab olla eesti inimeste meediaalase teenindamisega või oled meelt, et näiteks Postimees võiks tõhustada mõne sihtrühma teemasid?
Postimehe teemal on taas kord natuke vara midagi väita. Kahte asja ehk siiski. Iga toimetus peaks koosnema erinevatest inimestest, et nad tooks kaasa erineva maailmavaate, erinevad probleemid. Kui inimesed on erineva elukogemusega, siis nad oskavad tähtsustada erinevaid asju. Kuna elu ongi mitmekülgselt kihiline ja teda on vaja erinevatest aspektidest kajastada, siis eri taustaga ajakirjanike olemasolu loob eelduse, et iga tarbija saab vajaliku kätte.
Kuigi ma ei taha öelda, et midagi Postimehe kajastustega oleks halvasti, aga ma sooviksin pisut rohkem inimest lehekülgedel. Toon näite. Hiljuti oli hea artikkel, mis rääkis tehase sulgemisest ning sellega seoses suurtest koondamistest. Oleks võinud võtta ka mõne töötaja ning teha lisaloo: kes ta on, mida mõtleb, mida edasi tegema hakkab. See aitaks lugejal samastuda ja kaasa elada.

Milliste näitajatega kirikut või religiooni puudutav teema ületab Postimehes uudisekünnise uue peatoimetaja ajal?
Minu meelest ongi kiriku teemat senisest rohkem kajastatud. On mõistetud, et sõnumi edastamisel ei tohiks ootama jääda ajakirjanike initsiatiivi. Kirik läbi oma inimeste peaks mõtlema, mis on lugejatele huvitav. Leht ei ütle kunagi ära heast kaastööst või teemast. See ei pea kusjuures olema negatiivne või konfliktne.

Aastatel 2000–2001 olid Eesti Kiriku reporter. Millised on mälestused?
Mälestused on head. Meeles on mitu intervjuud. Näiteks Pilistvere legendaarse pastori Vello Salumiga ja Otepää õpetaja Jüri Stepanoviga. Samuti käsitlesin Eesti Kiriku jaoks vitraaž­akende teemat, mis oli, meenub, väga keeruline, isegi kirgi ülesküttev.
Liina Raudvassar