Me laulsime end vabaks

Laulupeol esitletakse äsja valminud kogumikku «Vaimulikud laulupeod».
Raamatu eellugu sai alguse sellest, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimise osakonna üliõpilane Merle Lend kirjutas diplomitöö «Üleriigilised vaimulikud laulupäevad ja laulupeod». Vaimulike laulupäevade kõrgaeg jäi küll 1930ndatesse ja siis tuli pikk vaheaeg, ent ka viimase kahekümne aasta jooksul, mil nende uurimine reaalselt võimalikuks oleks osutunud, oli see diplomitöö esimene pääsuke.
Edasi sattus töö Piret Aidulo kätte, kelles küpses veendumus, et see tuleb raamatuna EELK laulupeoks välja anda. Toimetajat otsides jõudis diplomitöö lõpuks Narva Tuuliki Jürjo lauale, kelle korrastava käe all on mõned väljaanded juba trükki jõudnud.

Esimesed omataoliste seas
Vaimulike laulupäevade traditsioon Eestis sai alguse kindlasti dissidentlusena. Selle põhjustas 1928. aasta IX üldlaulupidu, mille kavast puudusid vaimulikud laulud täiesti. Et laulupeokomisjon kompromissile minema ei soostunud, otsustas EELK kirikupäev vastuseks korraldada vaimuliku laulupäeva. 15.–16. juunil 1929 toimuski Tartus I vaimulik laulupäev.
See oleks nagu tormihoo paisu tagant valla päästnud ja järgneva kümnendi joosul peeti üle 80 laulupäeva, mille nimes oli sõna vaimulik. Lisaks neile koguduste, praostkondade ja kihelkondade laulupäevad nii puhtvaimuliku kui ka segarepertuaariga. Ilmselt ei saa ainsaks põhjuseks olla see, et kirikuvalitsus kutsus üles taolisi laulupäevi korraldama. Siin pidi kaasnema ka sügav sisemine vajadus.
Eestiaegsetest laulupäevadest leiavad kajastamist vaid suurimad või siis millegi poolest esimesed. Lisaks üldkirik-likele laulupäevadele Tartus 1929. ja 1934. aastal leiavad raamatus äramärkimist Türi I vaimulik laulupäev 1930, Pärnu vaimulik laulupäev 1931, Võnnu 1932 ja Petserimaa I vaimulik laulupäev 1936.
Eraldi on välja toodud I kirikunoorte vaimulik laulupäev Türil 1932. aastal. Kuigi see osavõtult ei kujunenud nii suurejooneliseks, oli ta omas liigis ometi esimene.

Arhiivis vähe fotosid
Originaalmaterjale leida oli päris vaevaline. Kui ajaleht Postimees olulisematest laulupäevadest üle maa avaldas nii eelteateid kui kajastusi, siis kohalikud ajalehed tihtipeale suisa ignoreerisid kiriku laulupäevi. Sama kippus tegema ka Eesti Kirik.
Et osa Eesti ajalehtedest on juba digiteeritud, on need kõige kättesaadavam infomaterjal. Kurb on lugu aga siis, kui meie suurte arhiivide ja muuseumide fondidest on tarvis otsida fotomaterjali! Paraku on meie arhiivid ideoloogiaasutused ja kui kiriku laulupäevadest neisse mingit materjali kunagi sattunud on, siis on see aegade jooksul kõrvaldatud… Ühe foto saime Eesti Filmiarhiivilt ning ühe Järvamaa Muuseumist. Kõik. Lisa tuli erakätest ja koguduste arhiividest, nii et raamatusse mingi pildiline ülevaade sai.
Olulise tähendusega osa moodustavad Suure-Jaani laulupäevad. Esimene kirikumuusikapäev leidis aset 14. juunil 1980. aastal Andres ja Marje Põderi eestvõttel. Sama jätkus 1981. ja 1982. aastal. Siis järgnes poliitiline reageering. Mitte enam nii märgilistena jätkusid need 1984. aastast õpetaja Heino Nurga eestvõttel ometi, kestes 1989. aastani. Viimasel osalesid ka esimesed väliskoorid Norrast ja Lätist.

Laulupäevade taassünd
Tõeliselt üle-eestiliste vaimulike laulupäevade taassünniks saab pidada 17. juunil 1989. aastal Otepääl toimunud laulupäeva. Oma vaiksel moel oli teadmised ning kogemused alles hoidnud organistide ja koorijuhtide segakoor KOSK, kelle õlgadele ka seekord põhiline korraldustöö jäi. Laulupäevast võttis osa 40 kirikukoori umbes 900 lauljaga. Väliskülalistena oli kohal ka kaks anglikaani kiriku piiskoppi. Noorematele lugejatele ei ole õnneks enam sugugi iseenesest selge, kui piiratud oli Nõukogude impeeriumis välismaalaste liikumine ja milline tähendus seega väliskülalistel oli!
Raamatusse on võetud ka esimesed iseseisvusaja laulupäevad. Urvastes toimus vaimulik laulupäev juba 25. augustil 1991, s.o viis päeva pärast iseseisvuse taastamist! Samuti on eraldi peatükk 1993. aastal Viljandis toimunud vaimulikust laulupäevast. Erilisena jääb vaimulike laulupäevade ajalukku 14.–15. juunil 1996 Otepääl toimunud oikumeeniline lastelaulupäev 75 mudilas- ja lastekoori osavõtul erinevatest uskkondadest. Ikka jääb silma, et vaimulike laulupäevade kese on rohkem Lõuna-Eestis ehk siis Liivimaal.

Taas koguneb laulurahvas Tartus
Veel on toimunud üks murrang. Alates Pärnu laulupeost, mis toimus 27. mail 2000, kannavad nüüd üle-eestilised laulupäevad EELK kirikupäeva ja laulupeo nime. Otsustati, et need hakkavad toimuma iga viie aasta järel. Korralduseks moodustati EELK Kirikupäeva ja Laulupeo sihtasutus (asutati 2006). Raamat «Vaimulikud laulupeod» ilmub samuti sihtasutuse väljaandena.
Ja kui varasemate laulupäevade materjale tuli rariteetidena otsida, siis nüüd on alanud digifoto aeg. 2005. aasta Tartu laulupeost leidub sadu fotosid. Eriline tänu siinkohal Eesti Kiriku toimetusele, mille fotoarhiivi lahkelt kasutada anti.  
Vaimulikud laulupeod on muutumas tõelisteks rahvapidudeks, lisandunud on kunstinäitused, töötoad, müügikohad. Peale tavaliste kirikukooride osalevad kontsert-koorid ja solistid. Laulupeol Pärnus (2000) esines lisaks puhkpillidele ka sümfooniaorkester.
II EELK kirikupäev ja laulupidu toimus Tartus 10.–12. juunini 2005, motoks «Tarkuse allikale». Osales 165 ühend-, sega-, nais- ja lastekoori 3000 lauljaga. Ka III laulupidu toimub Tartus, Eesti laulupidude hällis. Ja taas on tegevusse haaratud Tartu Maarja kirik, mis pikki aastakümneid oli usurahvale suletud! Siin toimus kord esimese Eesti üldlaulupeo avamine ja selle pühakoja kättevõitmine on oluline osa meie rahva tegelikust vabadusvõitlusest. Me laulame end vabaks niikuinii!
Mul on hea meel, et olen saanud vähemalt kollektsionäärina anda oma panuse vaimulike laulupidude raamatu valmimisse. Olen kindel, et meie kirikukultuur on selle märgilise teose läbi taas rikkam. Raamat on valminud paljude inimeste ühise panuse abil. Aga kirikul on veel palju teemasid, mis vajavad sama põhjalikku ülevaadet. Ja parima ülevaate saab anda ikkagi kirik ise.
Raamatu «Vaimulikud laulupeod» autor on Merle Lend, toimetaja Tuuliki Jürjo. Väljaandja EELK Kirikupäeva ja Laulupeo SA.
Villu Jürjo

Intervjuud Merle Lendiga loe siit .