Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Meenutati pühendunud töötegijaid

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /


Õnnistussõnad luges peale piiskop Tiit Salumäe.  Lia Salumäe.

Mihkli kogudus tähistas pidulikult kolmainupüha ja avas armastatud Jumala majapidajatele Gustav ja Juta Maarannale kiriku juurde mälestuspingi.

Gustav Maaranna ja tema abikaasa Juta nimi on tuttav igale kirikuinimesele. Jõulude ajal saab 77 aastat ajast, mil vaimulik Mihklis teenistusi hakkas pidama. Vaid Issand teab, kas Gustav Maarannast (19.2.1912–29.01.2003) oleks saanud hoopis muusik, kui mitte suur sõda poleks lõpetanud tema õpinguid konservatooriumis. 

Kogudus muidugi võitis, et umbes pool sajandit teenis Mihkli kandi inimesi pühendunud muusikalembene perekond. Abikaasa Juta oli koguduse perenaine. Seepärast otsustas kogudus nende mälestuseks kiriku juurde pingi panna ja avada see surnuaiapüha ajal. Õnnistussõnad luges peale piiskop Tiit Salumäe.

Gustav Maarannast võib lõbusaid lugusid rääkida vaimulik Kari Tynkkynen, kes ütleb, et õpetaja Gustav ta Mihklisse enda kõrvale teenima kutsus. See oli veel 1990ndatel ja eakas hea huumorisoonega õpetaja öelnud noorele alustajale, kes eesti keeltki veel hästi ei osanud, et palveta või soome keeles. Tänulikult mõtleb Tynkkynen kunagisele ametivennale, kelle juures sai tööks vajaliku praktika ja enesekindluse, et juhtugu jumalateenistuse ajal mis iganes, teenistus peab rahulikult jätkuma. 

Juttu legendaarsest vaimulikust jätkuks pikemalt, kas või sellest, kuidas too oli kord palvetanud, et surnuaiapüha ajal vihma sajaks. Sest arvata oli, et surnuaial läheb tulistamiseks. Jah, pika teenimisaja jooksul on vaimulik näinud erinevaid aegu. Nüüd palvetati ilusa ilma eest, et päev hästi korda läheks. Vardasse tõmmati ka sinimustvalge, sest Gustav Maarand olnud ikkagi isamaaline mees ja on pälvinud aastal 2000 Riigivapi IV klassi teenetemärgi. 

Rita Puidet