USA esimese praostkonna sinodi koosolek erines tänavu varasematest.

Esimest korda ei kogunenud sinodi saadikud ja koguduste õpetajad mitte võõrustava koguduse kiriku või kohaliku Eesti Maja ruumidesse, vaid hoopis kauni looduse rüpes asuvasse retriidikeskusse.  Reede, 28. aprilli õhtusöögi ajaks tuli 35 inimest Washingtoni Markuse koguduse kutsel Hallowoodi retriidi- ja konverentsikeskusse Marylandis Sugarloaf Mountaini lähedal.

Tulijate hulgas olid peapiiskop Udo Petersoo ( ), praost Thomas Vaga, koguduste õpetajad ja saadikud. Koos kaugemalt kohale sõitnud koguduste ametlike esindajatega oli lauas kohalikku rahvast Washingtoni ja  Baltimore kogudusest ning külalisi Eestist.

Meestelaulu Nõost

Nõo kiriku meesansambel tõi meile muusikalist külakosti. Esimest korda astusid nad üles sama päeva pärastlõunal Eesti Vabariigi suursaatkonnas Washingtonis, kus peetud kontserdile ja järgnevale vastuvõtule olid kutsutud ka kõik sinodile tulnud. Teine Nõo meeste esinemine järgnes õhtusöögile Hallowoodis.

Nii nagu alati ansambli loomisest saati 16 aastat tagasi, kanti ka sel päeval ette peamiselt Eesti autorite vaimulikku muusikat. Mõni laul on koguni ansambli liikmete endi looming, mis kirja pandud ansambli juhi Margus Liivi ja koguduse õpetaja Mart Jaansoni poolt.

Õpetaja Hannes Aasa pidas hilisõhtul ettekande koguduste elavamaks muutmise võimalustest. Tema jutt ärgitas kuulajaid kaasa mõtlema ning loeng muutus märkamatult elavaks mõttevahetuseks.

Muuta aruande vormi

Sinodi ametlik koosolek algas järgmisel päeval kell üheksa. Avapalvuse järel mälestati hiljuti ajast igavikku kutsutud Portlandi õpetajat Leo Leivi, rakendati koosolekut ja kuulati praosti aruannet. Praegu on USA esimeses praostkonnas 11 tegutsevat kogudust (Baltimore, Bergen County, Buffalo, Cleveland, Lakewood, Los Angeles, Lõuna-Florida, New-Yorgi Pauluse, Philadelphia, Portland ja Washington) ning 2 pihtkonda (New-Yorgi Pauluse koguduse Schenectadi-Albany ja Syracuse’i pihtkonnad).

Chicago Pauluse kogudus ei käi enam koos jumalateenistustel, kuid tegevus on veel ametlikult lõpetamata. Philadelphia koguduse täiskogu on otsustanud tegevuse lõpetada selle aasta lõpul. Kogu praostkonna hingekirjas on praegu kokku 1126 liiget, neist aruandeaastal tasusid liikmeannetuse 701. Kõige rohkem oli annetajaid Los Angeleses (149) ja kõige vähem Syracuses (12). Ainult Lakewoodis käiakse veel kirikus igal pühapäeval.

Kaks korda kuus peetakse jumalateenistusi Los Angeleses ja New Yorgis, kord kuus Baltimores, Bergen Countys, Buffalos, Lõuna-Floridas, Philadelphias, Portlandis ja Washingtonis. Mujal tullakse kokku 2–6 korda aastas. Ainsana kasvas 1 liikme võrra Bergen County kogudus, mujal kahanes liikmete arv 1–7 võrra aasta jooksul.

Pärast praosti aruannet said sõna koguduste esindajad. Neist sõnavõttudest koorus välja ettepanek muuta koguduste aastaaruande vormi, sest praegusel kujul ei ole selles kohta kirja panna kõike, mida tegelikult tehakse. Aja jooksul on liikmearvu vähenemisele vaatamata juurde tulnud uusi koguduse tegevuse viise. Praostkonna tegevuse ja rahaline aruanne võeti vastu ühel häälel väikeste parandustega, samuti järgmise aasta eelarve.

 

Side kodumaaga

Pärast lõunasööki kuulati peapiiskop Udo Petersoo ettekannet Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku tegevusest üle maailma ja sidemetest ning koostööst kodumaise kirikuga. Seal toimunud suurtest muutustest seoses uue kirikuseaduse kehtimahakkamisega möödunud aastal kõneles ka Nõo õpetaja Mart Jaanson, kes praegu ajutiselt teenib Toronto Peetri kogudust.

Tuleval aastal otsustati pidada sinodi koosolek New Yorgis koos Chicago praostkonnaga.

Laupäeva õhtul kell viis algas sinodi armalauaga jumalateenistus Silver Springis Calvary kirikus, mis on koduks Washingtoni Markuse kogudusele. Seal jutlustas nüüd juba Issanda juurde kutsutud peapiiskop Udo Petersoo, teenisid kõik praostkonna õpetajad, organist Silvi Valge ja Nõo kiriku meesansambel.

Praostkonna vaimulike ja Nõo lauljate kohaloleku tõttu olid seitsmekümnest kirikulisest tublisti üle poole mehed, kellest enamik kõva häälega kaasa laulis. Organisti sõnul oli see üle aegade üks neid väheseid kordi, mil koguduse laul käis üle oreli helidest. See oli kõigile osalejatele suureks rõõmuks ja kinnitas meie usku lootusrikkalt jätkata Issanda tööd meie kogudustes. 

Heino Nurk