Meie igapäevast leiba…

1931. a viinakuu tähtsamaid sündmusi oli lõikustänupüha 11. oktoobril. Kõikjal peeti sel puhul pidulik jumalateenistus, kust ei puudunud ka muusikaline osa.
Põltsamaa kirikus oli pidulik jumalateenistus, mida kaunistas ühendatud segakoor pasunakoori kaastegevusel. Jutlustas õpetaja Hanson Tapalt. Ühtlasi pidas ta ka evangelisatsiooni koosolekuid koolimajades ja koguduse leeritoas.
Raplas peeti lõikustänupühal ka koraalipüha. Esines Rap­la ühendatud segakoor 300 lauljaga hr Saksbergi juhatusel, laulja prl Helmi Betlem Tallinnast ja orelil prof August Topman. Lauldi lihtsaid, tuttavaid koraale.
Ka Järva-Peetris peeti lõikustänupüha. Altar oli siingi üle külvatud põllusaaduste ja aedviljaga, kesksel kohal maitsev Järva rukkileib. Jumalateenistust kaunistas kohaliku haridusseltsi pasunakoor hr Salki juhatusel ja Roosna-Alliku kõrgema algkooli õpetaja hr Kõhelik nelja viiulipalaga. Orelil saatis pr Zastrov.
Pärast koguneti haridusseltsi saali, kus õpetaja Pähn meenutas tuntud kiriku- ja karskustegelast Villem Reimanit. Lõikustänupüha peeti ka vennastekoguduse palvemajas ja leerimajas, kus oma koosolekut pidas noorte kristlik ühing.
Tartus möödus lõikustänupüha karskuse tähe all. Pidulik jumalateenistus oli ülikooli kirikus, kus jutlustas prof H. B. Rahamägi. Pärast seda mindi Toomemäele Villem Reimani kuju juurde ning Pauluse surnuaeda, kus puhkas karskuse viimaste aastate ideelisem juht Peeter Põld. Päev tipnes piduliku aktuse ja laulukoori ettekannetega ülikooli kirikus.
Kopli rahval oma kirik
Tallinna Kopli kant oli ikka pealinna vaesem linnaosa olnud. Umbes 10 aastat tagasi oli elanike soovil hakatud ka siin jumalateenistusi pidama. Esialgu ajutistes ruumides, kuni saadi ümberehitamiseks haigla. 18. oktoobril jõudis 30. mail 1926 iseseisvaks saanud kogudus oma kiriku sisseõnnistamiseni. (Kopli kirik hävis sõjatules 1941. – Toim.)
Õnnistamistalitust toimetasid praost Aleksander Kapp ning õpetajad Hasselblatt ja Valter. Kirik, mis mahutas 300 palvelist, polnud aga veel päris valmis. Puudusid torn ja keskküte, ka oli pühakoda väljast värvimata.
Kose kiriku remont oli aga lõpule jõudnud. 4. oktoobril pühitseti see uuesti sisse, ühtlasi tähistati pühakoja 700. aastapäeva. Esialgsest kirikust olid järel vaid müürid, muu oli uuesti tehtud. Nüüd oli kirik aga valgendatud nii seest kui ka väljast, uus plekk-katus paika pandud, lagi krohvitud, altarilühtrid hõbetatud.
Pidulikul talitusel osalesid piiskop Kukk, praost Brasche ning õpetajad Aunver ja Jõgis. Rahvast oli murdu, nii et kõik ei mahtunudki kirikusse. Elavalt võeti osa ka solistide ja kooride kaastegevusel toimunud kontsertjumalateenistusest.
Tulevik on noorte päralt
4. oktoobril tähistas Tallinna Jaani noortekogudus oma teist aastapäeva. Pärast jumalateenistust, kus jutlustas õpetaja Jürgenson Vigalast, kogunes 120–130 noort teelauda. Koosviibimise avas laulu, jumalasõna ja palvega noortekoguduse esimees hr Paldrok. Laulis meeskvartett. Tervitusi tõid Jeesuse Sõprade Ühing, Tallinna Kaarli 3. pihtkond ja noortekoondis jt.
Tallinna Kaarli noortekoguduse pidulik jumalateenistus oli 18. oktoobril. Külalisena jutlustas Keila õpetaja Köögardal, kes toonitas noortetöö tähtsust kirikus. Palve ja lõpuliturgia tegi õpetaja Sommer. Laulis noortekoondise koor hr Biltse juhatusel.
Tormas peeti noortepüha 25. oktoobril. Pärast jumalateenistust kogunesid noored palvemajja, kus õpetaja Sternfeldt tutvustas Tallinna Jaani noorte tegemisi. Otsustati siingi noorteühendus luua. Rohket osavõttu leidis noortepüha puhul peetud lastejumalateenistus.
Samal päeval peeti noortepüha jumalateenistus ka Tartu Maarjas, kus otsustati asutada noortekoondis. Jutlustas Kursi õpetaja Jaan Muru, kes oma kõnes tõi hädade põhjusena esile Jumala ja usuvõitluse eemaldumise kõikidelt elualadelt, lisades, et just noored on kutsutud olukorda parandama.
Valgaski tegutseti hoolega noorte jumalariigi poole võitmiseks. Lastejumalateenistusi peeti kaks korda kuus. 25. oktoobril oli kokku tulnud 160 last. Kõlas koorilaul. Kohaliku pastori üleskutsel moodustati tütarlaste gümnaasiumi vanemate klasside 30 õpilasest kolmehäälne vaimulik naiskoor.
Rohke oli osavõtt Koeru lastejumalateenistusest 18. oktoobril. Pärast seda kogunesid koguduse vanad ja vaesed õpetajamajja ühisele lõunasöögile, kus neile jagati annetustena saabunud toiduained ja raha.
Lastejumalateenistus, milles osalesid Tallinna Jaani ja Kaarli lapsed, oli osa Eesti Misjoni Seltsi aastapäeva tähistamisest. Tallinna Kaarli koguduse gümnaasium oli saanud 13aastaseks. Õpilasi oli hetkel 343. Seni oli välja läinud kaheksa lendu ehk 255 noort.
Pastor sai õnnistuse
Rakveres pandi alus uuele Pauluse kogudusele. Konsistoorium oli selle tunnustamisega siiski veel äraootaval seisukohal, et selgitada koguduse elujõulisust.
25. oktoobril pühitseti Narva Soome-Rootsi Mihkli koguduse abikirik Kalliveres. Sellest võtsid osa Soome ja Eesti vaimulikud. Rõhutati Jumala armu, et kohas, kus 12 aastat tagasi mürisesid kahurid, on nüüd rahu tõotav jumalakoda. Uus kirik, mis mahutas 300 inimest, sai kodune ja sõbralik, kuigi puudusid veel altaripilt ja orel. Lõviosa uue kiriku ehituskuludest kandis Soome.
Juba aasta tagasi valiti Kambja pastoriks Oskar Erits. Sõda pastori koha ümber jäi aga kestma ja alles nüüd, 25. oktoobril 1931, sai võimalikuks O. Eritsa ametisse õnnistamine. Muidugi kujunes see päev Kambja kogudusele suurpäevaks. Kohale olid tulnud Valgamaa praost Lauri, Viljandi maakoguduse õpetaja Lattik ja Elva õpetaja Bender. Kirikusse tulijaid võttis vastu orkester.
Jutlustasid Jaan Lattik ja uus õpetaja Erits. Viimane oli valinud teemaks «Õndsad on rahunõudjad, sest neid peab Jumala lasteks hüütama». Jumalateenistust kaunistasid kohalik koor ja orkester köster D. Variku juhatusel. Halva ilma ja lumesaju peale vaatamata oli kohale tulnud palju rahvast.
Tutvustati uut laulukogu
Pilistveres oli 14.–18. oktoobrini kestnud evangelisatsiooni nädal. Jumalateenistused olid kihelkonna koolimajades, Võhma rahvamajas, Risti abikirikus ja muidugi Pilistvere kirikus. Osavõtt oli kõikjal elav.
Kirikumuusika Sekretariaat oli hakanud välja jagama tehnilistel põhjustel mitu nädalat hilinenud «Kirikukoori» VI vihikut, mis sisaldas 12 jõulu- ja 4 aastavahetuslaulu. Ettevalmistamisel oli uus VII laulukogu, mis pidi sisaldama kolmehäälseid laule leerilastele ja noortele.
26. oktoobril oli aga järjekordne «Kirikukoori» X vihiku (mõeldud vaimulike laulupidude sisustamiseks) tutvustamine raadios. Esines Tallinna konservatooriumi oreliklassi Collegium Musicum koor August Topmani juhatusel. Topman hiilgas ka pedagoogina. 30. oktoobril aset leidnud Tallinna konservatooriumi õpilas­õhtul üllatas oma särava esinemisega tema oreliõpilane Meta Tari.
Silvia Tobias näitas meisterlikku tehnikat
Kuu lõpul esines Tallinna Püha Vaimu kirikus harfiõhtuga Rudolf Tobiase tütar Silvia Tobias, kes oma muusikalise hariduse oli omandanud Berliinis. Nüüd oli ta Eestis ja andis kontserte, niipalju, kui pisike Eesti talle selleks võimalusi andis.
Tema mäng tõendas, et ta oli saanud tubli kooli. Hästi väljatöötatud oli sõrme- ja pedaalitehnika. Need pääsesid eriti mõjule Händeli «Passacaglias» ja B-duur kontserdis. Kahju vaid, et selle nautimist segas mingi näituse puhul tänaval pasundav valjuhääldi, kust Händelile taustaks kõlas vene rahvaviis «Hei uhnem».
Saavutuseks võis pidada Ba­chi-Busoni rasket fuugat. Head maitset oli tunda Bachi «Bourrees» ja Saint-Saënsi «Fantaasias». Ebasoodsama mulje jättis Mozarti C-duur kontsert flöödile ja harfile oreli saatel. Kontserti mitmekesistasid orelikunstnik Paul Pressnikoff (Indra), kelle soolonumbreist paistsid silma Bachelbeli f-moll Ciaconna ja Tobiase imposantne Fuuga d-moll.
Teise kaastegelase kohta ei saanud arvustaja Riho Päts jätta märkimata, et «Arnold Sepp oleks pidanud paremini oma flööti häälestama».
Pärnu muusikamehed eesotsas juba tuntud Peeter Lajaga võtsid nõuks teha väikese ringreisi, andes muu hulgas ka vaimuliku kontserdi Vändra kirikus. Osavõtt oli ülielav, ka kunstilise küljega jäädi rahule.
Mati Märtin