Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Uudised / Number: 9. jaanuar 2008 Nr 2 /
Esmaspäeva varahommik tõi Tartus Emajõe kaldal paiknevasse restorani palvushommikusöögile kokku poliitikud, vaimulikud ja kõrgkoolide juhid.
Isa vastutusest
Hommikuhämaras saabus Tallinnast peakõnelejaks näitleja ja lavastaja Lembit Peterson, kes rääkis ühtekuuluvustundest ja vastutusest. 2007. aastal aasta isa tiitliga pärjatud kuue lapse isa ütles, et tunneb pärast seda ühtekuuluvust kõigi isadega ja on enam jälginud isade vastutust. Isa vastutusalas on teatud piiride ja suhete hoidmine, et luua lastele keskkond, kus nad saavad kujuneda haritud ja kultuurseteks inimesteks.
Isaduse etalonist kõneldes ütles Lembit Peterson, et lapsi peab õppima armastama tingimusteta. Selle võrdkujuks võib võtta tähendamissõna isast ja kadunud pojast Luuka evangeeliumis (15:11–32). ««Sest mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!» Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema.» (24) «Sakraalsuse mõõdet saab tähtsustada läbi perekonna,» lisas Lembit Peterson.
Lembit Peterson meenutas paarikümne aasta tagust «40 kirja» aega ja sellega seoses enda hirme, otsinguid ja käitumismallide kujundamist. Poola Solidaar-suse liikumine ja paavst Johannes Paulus II said ja jäid tema eeskujuks. Mõtleva otsijana on ta jõudnud tõelise Isa juurde.
Konfessioonide paljususest ja nende ühisosast kõneldes ütles Lembit Peterson inimeste kui palverändurite kohta, et meie ühtekuuluvustunnet väljendab palve ja Jumala armastuses püsimine.
Ühises palveosaduses
Kui eestlane on suhete tasandil liialt globaalne ja talle on tähtis rahvusvahelises pildis püsimine, siis suhetes kaasteelistega ollakse hoopis saamatumad. Ka siin oli Lembit Petersonil pakkuda abi Piiblist Johannese evangeeliumist (10:9): «Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.» Isana ja noorte koolitajana julgustas ta suhete korrastamisel otsima abi Jeesuselt ning mõtlema sellele, «kas tegevused, mis me teeme, rohkendavad armastust».
Tartu linnapea Urmas Kruuse soovis, et hoitaks ühtekuuluvustunnet kogukonnas ja et ametnik poleks lihtsalt rollitäitja, vaid eelkõige kannaks inimlikkust.
Hommikusöögi lõpetas palveosadus, kus Tartu linna erinevate konfessioonide vaimulikud palusid Tartu linna ja maakonna, Eestimaa, selle juhtide ja inimeste, hariduse, õppijate ja õppejõudude, tervise ja keskkonna pärast.
Enne, kui praost Joel Luhamets õnnistussõnadega kõik tegusasse päeva saatis, loeti üheskoos meieisapalvet: «Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündiga nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.»
Tartus koguneti palvushommikusöögile kolmandat korda. Taolist ühist hommikusööki korraldatakse ka teistes maakondades ning rahvusvahelisel tasandil. Traditsioon sai alguse USAs ning on nüüdseks levinud üle maailma. Novembri lõpus peeti Brüsselis Euroopa Parlamendis kümnendat palvushommikusööki, mida juhatas president Hans-Gert Pöttering.
Sirje Semm
