Mida hingega teed
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 12. detsember 2007 Nr 49 /
9. detsembril, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval tunnustas president Toomas Hendrik Ilves Tallinnas Mustpeade majas viitkümmet Eesti selle aasta vabatahtlikku.
Ta ütles, et vabatahtlik kodanikualgatus kuulub lahutamatult toimiva kodanikuühiskonna juurde; initsiatiiv, mida kannavad ja teostavad riigi kodanikud, käsku ja otsest tasu eeldamata, on terve ühiskonna tunnusmärk. Kõik vabatahtlikud said aasta vabatahtliku rinnamärgi ja aukirja.
Teiste hulgas ka organist Kristel Aer (38, fotol), SA Juuru Mihkli Kiriku Oreli Fondi asutajaliige, tänu kelle eestvedamisele, pühendumusele ja erialastele teadmistele saab nüüd väikeses maakirikus kuulata heal tasemel orelimuusikat.
Kristel Aeru oreli-huvi algas Tallinna Muusikakeskkooli lõpuklassis, tänu Meelis Vaharile sai ta mõne korra Tallinna Toomkiriku ning Püha Vaimu pillidel mängida. «Midagi jäi hinge, mis ajas paar aastat hiljem, juba Tallinna Konservatooriumi koridoris professor Hugo Lepnurme varrukast kinni haarama ja küsima, kas oleks kuidagi võimalik orelit õppida,» meenutab muusik. «Kohe läksime oreliklassi ja ta näitas oma lihtsal viisil, kuidas võiks harjutamisega pihta hakata. Lepnurmelt ning Ines Maidrelt tunde saades süvenes tunne, et seda pilli tahaks veel edasi õppida.»
Pärast koorijuhtimise eriala lõpetamist asus Kristel Aer õppima Helsingis Sibeliuse Akadeemiasse kirikumuusika õppesuunal orelit. «Mind on algusest peale köitnud, kuidas sellist suurt masinavärki on võimalik muusikalisele mõttele allutada. Ja kuidas on võimalik eri stiile esindavatel pillidel väga erineval viisil mängida, samas – muusika ise dikteerib, kuidas seda tegema peaks… Orel lihtsalt on see instrument, mis mu hinge helisema paneb!»
Juuru kutsus Kristeli õpetaja Marko Tiitus. «Et just mind vabatahtlikuna tunnustati, on tegelikult kõigi sihtasutuse juhatuse inimeste teene. Ilma suurepärase meeskonnatööta ei saaks ükski suur projekt valmis, seetõttu tänan veel kord Marko ja Mirjam Tiitust, Tauno Kiburit, Aili Normakut, Mari ja Joel Põldu, Ivar Ausi, Siiri Sisaskit jpt.
Mu abikaasa ja kolm toredat last on jaksanud mu tegemisi jätkuvalt toetada. Praeguse elu kõige suuremaks ülesandeks tundubki olevat see, kuidas muusikategemist, tööd ning pereelu kõige valutumal viisil kokku viia. Tahaksin kõigile soovida kibekiirel jõuluajal suuta võtta aega ning mõelda, mis tegelikult kõige tähtsam on!»
Juune Holvandus
