Mihkel Lüdig ja Peterburi Jaani kogudus

9. mail möödub 125 aastat helilooja sünnist.

See oli 1898. aastal, kui Mihkel Lüdig (fotol), olles katkestanud õpingud Moskva Konservatooriumis, jätkates neid Eestile lähemal asuvas suurlinnas Peterburis prof Louis Homiliuse oreliklassis. Seal õppis enamus meie tolleaegseid muusikuks pürgijaid. Üksteist toetades oli kergem ka ainelisi raskusi võita.

Sajandivahetusel õppisid või tegutsesid Neeva-äärses pealinnas Artur Kapp, Artur ja Theodor Lemba, August Topman, Otto Hermann, Johannes Kappel, Raimund Kull, Mart Saar, Juhan Aavik, Peeter Süda, kuid ka Jakob Hurt, August Weizenberg, Johan Köler jpt. Helilooja Aleksander Thomsoniga tutvus noor Lüdig Peetri koguduse gümnaasiumis, kus Thomson töötas õpetajana.

Tegevust terveks päevaks

Rudolf Tobias, kes oli oma õpingud juba lõpetanud, töötas sel ajal organistina Jaani kirikus. Lüdigit, kes siinseid jumalateenistusi sageli külastas, hämmastas Tobiase uudne mänguviis: vaba harmonisatsioon paljude dissoneerivate akordidega, vabad, peaaegu ilmalikud eel- ja vahemängud, samuti koraalide kiire tempo, nii et kogudusel oli raske talle järele jõuda.

Jaani kirikus oli sel ajal igal pühapäeval kolm jumalateenistust, lisaks veel matused ja laulatused, nii et organistil jätkus tegevust terveks päevaks. Liikmeid oli koguduses üle 35 000, ametis oli kolm õpetajat. Juhatuses andsid tooni eestlastest suurkaupmehed, ärimehed, majaomanikud, oli ka miljonäre. Koguduse suurusele ja rikkusele vaatamata oli aga organisti palk üsna vilets – 25 rubla kuus.

1904. aastal Tobias loobus. Ta oli abiellunud ja otsustanud Tartusse kolida. Lüdig oli seevastu võtnud nõuks esialgu Peterburi jääda, et lisaks orelile ka kompositsiooni õppida. Tööd eesti seltside koorijuhina, mis elatist pakkus, jätkus ja kippus juurdegi tulema.

Jaani organistiks

Meeldiv oli ettepanek Jaani kirikusse Tobiase asemele organistiks tulla. Koht oli küll vähe tulus, kuid lootes olude paranemisele võttis Lüdig selle vastu. Siin laskis ta end ka 1. augustil 1904 lauljatar Mathilde Sinkeliga laulatada. Tobias oli veel kohal ja mängis laulatusel orelit. Ja siis algas töö.

Organisti kohaga tõusis noore muusiku töökoormus tublisti. Nagu öeldud, oli kirikuteenistuste arv suur. Lisaks kolmele jumalateenistusele pühapäeviti tuli osaleda kesknädalastel piiblitundidel, ametitalitusi – laulatusi ja matuseid – oli rohkesti ka äripäeviti.

Oma aja võttis laulukoor. Siin tulid appi Käsitööliste Seltsi lauljad, kes hakkasid laulma ka kirikukooris. Juba sama 1904. aasta lõpul jõudis Lüdig niikaugele, et võis koori ja solistide kaastegevusel anda esimese kontserdi. Publikut oli palju, sissetulek hea. See tõstis enesetunnet.

Lisalugu kuulama

Aastatega kirikukoori tase tõusis, võimaldades kavva võtta suuremaid helitöid. Koos Lüdigi juhatuse all oleva Peterburi Eesti Noorsoo Ühenduse segakooriga sai ette kantud Haydni «Loomine», Mozarti «Reekviem», Schumanni «Paradiis ja Peri» jt. Anti ka ilmaliku kavaga kontserte.

Sel ajal olid Jaani kirikus pastoriteks Jakob Hurda asemele tulnud Rudolf Kallas, Johan Keering ja helilooja Artur Kapi vend Aleksander Kapp. Eriti hea side oli Lüdigil viimasega, kellega sai laupäeviti jumalateenistus sisuliselt läbi arutatud, et see muusikaga ühtne oleks. Töö oli huvitav.

Lüdig võttis tavaks iga jumalateenistuse lõpul esitada mõni suurem helitöö, mida rahvas kuulama harjus. Oli isegi neid, kes tulid kirikusse just selle «lisaloo» pärast. Kuuldus ka arvustavaid hääli: koraalide eel- ja vahemängud olevat kohati liiga ilmalikud, moodsad. Improviseerimisel tuli sellega arvestada, «lisalugudeks» valida aga rohkem Bachi, Händeli, Buxtehude jt klassikute töid.

Orel oli Jaani kirikus küll vana, kahe manuaali ja 17 registriga Walckeri vabriku töö, kuid dispositsioon oli hea, igat registrit sai sooloks tarvitada, igal neist oli eriline tämber, «tutti» oli vägev. Raskem oli registreerimisega, puudusid kombinatsioonid.

Elav kooritegevus

Sooritanud Peterburi VI gümnaasiumis kooliõpetaja kutseeksami, võttis Lüdig juurde Jaani kirikukooli õpetaja koha. Siin tegutses tugev õpilaskoor, õpilased olid vastuvõtlikud muusikale. Lüdig moodustas vanemate klasside õpilastest 4häälse koori, kes sageli kirikukontsertidel üles astus. Vahel ühendas ta lastekoori segakooriga, milleks 4häälsed koraalid 5häälseiks ümber seadis.

Mihkel Lüdig oli sajandivahetuse Peterburis üks eestlaste muusikaelu eestvedajaid, kes juhatas nii koori- kui ka orkestrikontserte, õpetas koolis ja esines orelil, jõudes vahepeal osa võtta ka kodumaistest muusikategemistest.

Siis aga algas I maailmasõda, mobilisatsioon ja sõjaväe kapellmeistri amet. Pärast sõda leiame Lüdigi aga juba Tallinna Kaarli kiriku organisti kohalt.

Mati Märtin