Mineviku mälestus ja tuleviku tuletorn
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 2. november 2005 Nr 45 /
Laupäeval, 29. oktoobril püstitati
Tallinnasse Harjumäe nõlvale Vabadussamba nurgakivi. Samal päeval meenutati
1905. aasta revolutsiooni ajal tsaarivõimude käsul mõrvatud ja vigastatud
tallinlasi Estonia teatri taga endisel Uuel turul asuva monumendi juures.
Eesti kuulub noorte riikide hulka, mis
tõusid maakaardile alles XX sajandi teisel kümnendil vabadussõdade tulemusena.
Nendel riikidel kujunes kombeks püstitada oma ajaloo pöördelise sündmuse
mälestuseks pealinna Vabadussammas. Suurejoonelisema näite andis meile lähima
naabri ja saatusekaaslase Läti Vabadussammas Riias, mida ei söandanud purustada
isegi Nõukogude võim.
Eesti on vist ainuke riik, kes majanduse ja
kultuuri tõusule vaatamata ei jõudnud riikliku Vabadussambani, kuigi just Eesti
Vabadussõjal oli otsustav mõju ka naaberrahvaste saatusele. Enne saabus uus
okupatsioon.
Taas iseseisvunud, kulus siiski enam kui 14
aastat, enne kui Tallinna Harjumäe nõlvale püstitati kivi, millesse raiuti
lubadus: siia tuleb Eesti vabaduse monument. Vabadussamba nurgakivi oli toodud
Võrumaalt Urvastest. Mõtte algatasid Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut ja
linnapea Tõnis Palts. Nende kulul toodi ka vabadusvõitluse veteranid kõikidest
Eesti maakondadest Tallinna.
Nurgakivi avamisel esinenud kõnelejad
rõhutasid samba vajadust mineviku mälestusmärgina ja tuleviku tuletornina.
Varju ei jäänud ka pikk võlgnevus Eesti riigi loojatele ja järeltulevatele
põlvedele. Iseloomulik oli viimane lause kõlarist: «Sellest saab meie au või
häbi sammas – kui see ka nüüd tegemata jääb.»
