Minister Nõo kiriku kantslis
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Uudised / Number: 29. aprill 2009 Nr 18 /
Vabadussõjas langenud õppursõduri Johannes Luiga mälestuspäevade jumalateenistusel, mis peeti nädalavahetusel Nõos, sai kogudus kuulata haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase kõnet.
Mälestuspäevad algasid laupäeval küünla süütamisega Johannes Luiga (18.11.1904–25.4.1919) haual Nõo kalmistul. Rongkäigus tuldi päevakeskusesse, kus kohvilauas kuulati ajaloodotsent Ago Pajuri loengut Vabadussõja sündmustest Tartumaal.
Kirikusse oli üles seatud materjale, mis tutvustasid noort kangelast. Jumalateenistuse avasõnades meenutas koguduse õpetaja Mart Jaanson, et 90 aastat tagasi hukkus Sännas peetud lahingus noorima Vabadussõjas osalenud kangelasena 14aastane reamees Johannes Luiga. Kirikuseinal 75 aastat tagasi avatud mälestustahvlil Vabadussõjas langenud Nõo kihelkonna elanikele on nii tema kui ka veel 13 kangelase nimi.
Isamaaliste lauludega kaunistasid jumalateenistust Tõravere segakoor Vega ja Nõo kiriku meesansambel. Laulud kõlasid nii kaunilt, et väärinuksid omaette kontserti. Orelil mängis Margit Keeman.
Kantslisse tõusnud minister Tõnis Lukas pöördus koolmeistri kombel kirikuliste poole ülesandega: kas me oleksime valmis minema tänagi, relv käes, kaitsma oma au, kodu, maad ja kogukonda? Ajaloolasena andis ta selgitava ülevaate asjade käigust möödunud sajandi algusaastatel: kuidas protsessid sõdivas Euroopas kujunesid eestlaste jaoks just nii soodsaks, et tekkis võimalus «eesti keelt kõneleva rahvana edasi minna».
Omariikluse kaitsele asusid eelkõige õppurvõitlejad ja ka nende õpetajad. Üle 3000 noore langes lahinguis. «Ei tohi unustada noorte meeste mälestust, kes hoidsid viimse hetkeni kuulipildujapidet. Nende südames oli usk ja lootus, mille eest surra,» kõneles minister ja kutsus kangelaste mälestust elavana hoidma. Tõnis Lukas meenutas, kuidas ta ise kooliõpetajana Rõngus Vabadussõjas langenud kangelaste sammast aitas taastada.
Ministri kõne lõppedes sai küllap igaüks südamesse äratundmise, et ka täna tuleb jääda endale kindlaks ja vaenlasele vastu seista, sellega saavutame tema üle võidu. Kirikupalvesse kanti seekord ka kõik Nõo vallast pärit 14 Vabadussõja kangelast.
Johannes Luiga sündis Pangodi mõisas metsavahi peres, 1917. aastast kuni sõttaminekuni õppis ta Treffneri gümnaasiumis. Pere kuuest lapsest läks sõtta kolm; vend kolonel Oskar Luiga oli 3. soomusrongi ülem. 21. veebruaril 1920. aastal omistati Johannes Luigale postuumselt II liigi 3. järgu Vabadusrist.
Mälestustahvel Nõo kihelkonnast langenud kangelastele kinnitati kirikuseinale 24. veebruaril 1934.
Sirje Semm
