Mis keeles räägib Jumal? 4. osa

4.

Eesti rahvakooli algust tähistab 1987. aastal Kambjas avatud memoriaal Hando Runneli sõnadega „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust“. Memoriaali autor oli möödunud nädalal meie hulgast lahkunud skulptor Endel Taniloo.

18. sajand annab meile eestikeelse piibli, esimene eestikeelne tervikpiibel ilmus aastal 1739.

Piiblit ei saa pidada pelgalt usutekstiks, selle tõlkimine on mõjutanud sadade keelte arengut. Piiblitõlke mõju eesti kirjakeele ja eestikeelse terminoloogia arengule on tohutu.

Lisaks usuteemadele on piiblis käsitletud näiteks järgmised teemad: ajalugu, sõjandus, põllumajandus ja karjakasvatus ning tõuaretus, ehituskunst, toiduvalmistamise tehnoloogia, sanitaar-epidemioloogia teemad, tervislik toitumine ja tervishoid laiemalt, psühholoogia, poliitika ja riigivalitsemine, õigus, kirjandus ja kultuur, keeleõpe ja muulaste lõimumine, filosoofia, romantika ja intiimsuhted ja paljud teised teemad.

Olgu võrdluseks toodud piiblitõlgete ilmumisaeg teistes meile enam tuttavates keeltes.

Esimene ingliskeelne tervikpiibel jääb Gutenbergi eelsesse aega 14. sajandi keskele (John Wycliffe’i piibel), praeguseks on inglise keeles enam kui 450 erinevat piiblitõlget. Kirikuslaavikeelne tervikpiibel ilmus aastal 1499, vene rahvakeelne väljaanne aga alles 1876.

Martin Lutheri saksakeelne piibel ilmus 1534. aastal, kuid erinevaid saksakeelseid tõlkeid on teada ka Lutheri eelsest ajast. Soomekeelne tervikpiibel ilmus aastal 1642, lätikeelne aastal 1694 ja leedukeelne 1735.

19. sajandi alguses jõuab eesti keel ülikooli. 1803. aastal asub Tartu Ülikoolis tööle esimene eesti keele lektor Friedrich David Lenz. Küllap pole see kellelegi üllatuseks, et Lenz oli vaimulik, ta oli Tarvastu ja Tartu Jaani koguduse õpetaja ning Linnakonsistooriumi assessor.

20. sajandi algus toob esile ühe täiesti hullumeelse idee – idee iseseisvast Eesti riigist. Tõenäoliselt 1905. aastal kirjutas Juhan Liiv luuletuse „Kas näitad?“, milles on read:

Ja nõnda on lugu ka Eestis

ja nõnda on elu kiik:

ükskord – kui terve mõte –

ükskord on Eesti riik!

20. sajandi alguseks oli eesti keelest saanud küllaltki hästi uuritud ja õpetatud keel, millel oli potentsiaali juba rohkemaks, kui olla lihtsalt köögi- ja kodukeel. Olemas olid eeldused iseseisva riigi tekkimiseks.

Eesti Vabariik kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril. 4. juunil 1919. aastal vastu võetud eelkonstitutsioonilise akti „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“ § 3 sätestas, et Eesti wabariigi riigikeeleks on Eesti keel.

Sama aasta lõpus, 1. detsembril 1919, kuulutas peaminister Jaan Tõnisson Tartu Ülikooli eestikeelseks.

Kui palju kordi on viimase 800 aasta vältel olnud võimalusi, et see keel kaob maailmakaardilt, kuid see on ikka veel alles.

Eesti keel on riigikeel, teaduskeel ja koolide ning ülikoolide õppekeel, see kuulub maailma 300 enam kõneldud keele ja viiekümne kõige arenenuma IT-keele hulka. Eesti keel on keel, milles sadades kirikutes ja kogudustes üle Eesti loetakse pühakirja, lauldakse ja palvetatakse.

Ma kaldun arvama, et Jumal saab eestikeelsetest palvetest aru ja kui see tema plaanidega kokku käib, siis ta ka vastab nendele, kas siis ühel või teisel viisil, nagu Iiobi raamatust lugesime.

Hiljuti tähistasime Uku Masingu 110. sünniaastapäeva. Noore õppejõuna pidas ta Tartu Ülikooli aastapäeval 1. detsembril 1933 jutluse (avaldatud ajakirjas Akadeemia nr 8, 1989).

Selles ütleb ta nii:

„Jumal on andnud igale rahvale eluõiguse, igale rahvale kauplemiseks oma talendi. Ja kui me sellest ei hooli, siis me ei püsi. Ning mis me teeme siis, kui meilt suurel kohtupäeval nõutakse taga meie talenti. Meid ei vabanda, kui ütleme: minu kuld ei säranud nii, nagu sellel teisel ja ma kerjasin talt kaapeid, et rikastuda, ja need kadusid ära mu käest. See ei vabanda, sest meie kohus on olla sääl, kus oleme, ka siis, kui taevast sajaks tuld; olla, mis me oleme, ka siis, kui me tolmukübekestki poleks väärt.“

Lubage mul lõpetada mõttega, et eesti keel on meile Jumala poolt antud talent. Ning meie ei tohi seda mitte ära peita või maha matta või häbeneda, vaid me peame sellega kauplema, et see kasvaks. Tänan tähelepanu eest!

Eesti palvushommikusöögil 4. detsembril 2019 peetud kõne. 

Ilmar Tomusk

(Lõpp.)