Mis on toimunud Eesti rahvastikuga?
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 26. märts 2014 Nr 14 /
Kolgata baptistikoguduses kõneles koguduse liige rahvastikugeograaf Kadri Leetmaa muutustest Eesti rahvastikus.
Kuulajaiks kord kuus kokku saavad koguduse seeniorid. Koguduse pastor Leho Paldre ütles, et uues kodus Veski tänavas on nad olnud neli kuud ja iga päev toimub majas mingi üritus, mõistagi ka pühapäevased jumalateenistused.
Seenioride osadushommikule kaetud laudade taha oli tulnud umbes 30 inimest. Pärast ettekannet, ühislaulmist, mida saatis Tähti Lehtsaar, ning pastori jagatud vaimulikku sõna kanti eestpalvesse inimesed ja sündmused.
«Miks on maal koolid ja kirikud tühjad?» küsis Kadri Leetmaa oma ettekannet alustades. Võrumaal sündinud, linnades elanud ja koolis käinud, välismaalgi töötanud, on kahe teismelise lapse ema taas Eestisse tagasi jõudnud.
Tema ülevaatlik ja illustreeritud ettekanne pikaajalistest muutustest Eesti rahvastikus tugines ka statistikaameti ja rahvaloenduse andmetele. Pärast II maailmasõda kasvas hoogsalt linnarahvastik, lisa andis ka sisseränne teistest liiduvabariikidest. 1980ndatel toimus omamoodi tagasiränne, kui maale läksid elama kõrgharidusega spetsialistid kõrgema palga ja korteri pärast.
2000ndatel algas maaelanikkonna vähenemine. Leetmaa tõi näite, et 2011. aastal elab linnades poole rohkem inimesi kui maal. Kümne viimase aastaga on rahvastiku liikumine Tallinna ja Harjumaa suunas olnud ulatuslik – kokku üle 50 000 inimese. Eesti on Tallinna poole kaldu.
Prognoos maa kahjuks on ilmne. Maaelu sõltub Kadri Leetmaa hinnangul järgmistest teguritest: linna külje all asuvad uuselamurajoonid, üksikud «hullud» ettevõtjad, uued noorte kogukonnad maal, vanemad inimesed, kes jäävad oma kodudesse, linnas «ära käinud» vanemate inimeste naasmine, maal «lõksus» olevad inimesed, kes ei saa hakkama. Maaelu hääbumise üks kindel tegur on koolide sulgemine, sest see viib paikkonnast ära lastega pered.
Vestlusringis arutleti elavalt selle üle, miks ja kuhu praegu välja rännatakse ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Inimeste väärtushinnangud on muutunud. Primaarseks on saanud materiaalne heaolu, mis on vahetanud välja isamaa-armastuse. Kadri Leetmaa ütles, et paigalejääjad peaksid hoidma alles kodusoojuse, et neil, kes läinud, oleks alles koht, kuhu tagasi tulla.
Sirje Semm
