Misjon, kirikute südameasi

Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru esindas  EELKd 19.–22. mail Soomes Oulus, kus peeti kirikupäevi ja misjonipüha nimetuse all #YHDESSÄ2022. 

Tihe nädalavahetus hõlmas üle 70 sündmuse, mis lisaks kiriku ruumidele toimusid teatris, kinos, kohvikutes, raamatukogus ja vabas õhus. Meie esindaja oli kutsutud palvega tutvustada EELK misjoninägemust sõpruskoguduste seminaril 19. mail. 

Naabrite ja hõimlaste keskel

Soome kiriku misjonispetsialist Minna Hietamäki tõi seminaril välja sarnasusi meiega: mõlema kiriku ajaloos on olnud oluline roll Saksa misjoniseltsidel, aga praegu nähakse misjonit just kiriku enda, iga koguduse ülesandena, mille sisu on soomlastel dokumentides lahti seletatud ja kindlate inimeste juhtida. Märksõnades on sõnakuulutus, diakoonia ja ühiskonnaelu mõjutamine; soovitakse puudutada nii kogudusest eemalejäänuid kui uusi inimesi. Rõhutati, et kogudus ei saa olla ühtemoodi mõtlev grupp, vaid erinevate väljenduste ja isiksuste ootel.

Rahvaarvu suhtes tillukeses Ungari luterlikus kirikus keskendutakse misjoniprogrammi koordinaatori Klára Balicza sõnul vabatahtlike koolitamisele ja koguduste rajamisele – just nagu Eestiski teha püüame. Neilgi on elav sõpruskoguduste töö. 

Venemaal tegutseva Ingeri kiriku misjonijuht Jevgeni Raskatov ise kohale ei pääsenud, aga sõnum jõudis. Misjonistrateegia on neilgi kokku võetud kolme sõnaga: informatsioon, konfirmatsioon ja ordinatsioon. Viimane tähendab mitte ainult vaimulike, vaid iga kogudusega liitunu kaasamist tegevusse vastavalt igaühe andidele ja kutsumusele. 

Sama on EELK Misjonikeskuse üks eesmärkidest. Kui Leevi Reinaru oli esile toonud karismaatilist liikumist Eesti noorte seas, siis Peterburist tulid näited karismaatilise stiiliga Püha Anna kirikust ja traditsioonilisemast Püha Maria kogudusest. Mõlemad on aktiivsed, viimase töö on kõnetamas isegi suurlinna usbekkide kogukonda.

Järjest kirevamad väljakutsed

Järgmisel päeval jätkati põletavate küsimuste käsitlemist nagu kiriku väljapoole suundumine ja uue sugupõlve pealekasv. Soome misjonikeskuse juht Elina Hellqvist tunnistas sama, mida oli Eesti kohta tõdenud ka meie ettekandja: et harjumuspärase suhtumise ja keelekasutusega ei jõua kirik enam laiema üldsuseni, kus aina kasvab kõikvõimalike uskumuste osakaal. Kirikul on vaja selgemat arusaama oma erakordsest olemusest! Meenutati Dietrich Bonhoefferi öeldut, et usu vägi suudab löökidele vastu seista küll, lihtsalt ise ei tohi kergesti alla anda. Igat kogudust kutsuti järele mõtlema, millised peamised vajadused igaühe teenimispiirkonnas esinevad, kuidas sealseid inimesi toetada ja kust leida kõigeks motivatsiooni. 

Tansaaniast oli kohal piiskop Andrew Gulle, keda huvitasid soomlaste misjonimeetodid ja võimalus vahetada töötegijaid. Video Victoria järve piiskopkonna elust pani põhjamaalasi tõdema, et siinne kirikutraditsioon paraku nii rõõmsameelne pole … Ohuna tõi külaline esile eduteoloogia leviku kodumaal. Leevi Reinarugi oli avaldanud soomlastele tänu nendelt õppimise võimaluse eest. Huvitav on meilgi jätkuvalt tutvuda eri maade misjonimudelitega, lootmata siiski, et need 1:1 meil töötaksid.

Isiksuste tähtsus

Veelgi detailsemalt käsitleti misjoniülesannet vestlusringis „Kuhu oled teel, koguduste misjonitöö?“. Selgus, et Soome 367 kogudusest on 83s ametis misjonisekretär, teistes vastutab misjoniala eestvedaja veel mõne tööharu eest nagu teavitamine, noortetöö, vabatahtlike koordineerimine. Taas kinnitati, et misjonile on kutsutud mõtlema iga koguduseliige, vastavalt oma annetele selles osalema ning teisi innustama, et püsiks üldine misjonimeelsus. Jõuda tuleb igas vanuses inimesteni ja parimad suunised selleks annab iga inimese eluolukord ise. 

Reedel sai meie esindaja anda Oulu linnapea vastuvõtul edasi veel peapiiskop Urmas Viilma tervitused piiskoppidele Seppo Häkkinenile, Jari Jolkkonenile, Teemu Laajasalole ja Matti Salomäkile. „Suur-

üritused pakuvad lisaks suurepärasele programmile häid võimalusi isiklikeks kohtumisteks, mis aitavad samuti kirikute suhteid hoida ja tugevdada,“ toob Reinaru olulisena välja. „Rõõm oli kohata EELK ammuseid sõpru nagu Vesa Juntila, kes 1990ndail aitas üles ehitada meie lastetööd.“ 

Kokkuvõtteks võib öelda, et üldjoontes sammume misjonis sõsarkirikutega ühte jalga.

Piret Riim