Misjonär Pia Ruotsala: olen öelnud Jumalale, saada mind
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed, Misjon, Portreelood / Number: 19. märts 2025 Nr 11 /
Kui Pia Ruotsala 2020. aasta juunis Eestist lahkus, arvas ta, et tema töö EELKs on tehtud. Ometi on nii läinud, et mullu augustist on ta taas koos abikaasa Teroga Eesti luterlikul kirikul abiks.
Pia Ruotsala on EELKs Soome evangeelse misjoniühingu ELY misjonär ning vaimulik. Tal on psühhodünaamilise superviisori ettevalmistus ja ta on töötanud Soomes, Jordaanias, Eestis ja Kambodžas pere-, paari- ja traumaterapeudina, kiriku perenõustamise koolitajana ja kiriku organisatsiooni konsultandina.
Kohtume Piaga Tartu Pastoraadis, kus ta on äsja lõpetanud hingehoidjatega supervisiooni. Et mõne päeva pärast on ta suundumas kuuks Kambodža luterlikule kirikule appi, siis tulevad vestluses ka selle kirikuga seotud teemad esile. „Töö seal on peaaegu sama mis siin, aga siin on elekter olemas. Seal igal pool ei ole,“ jagab Pia rõõmsameelselt eesseisvat.
On näha ja kuulda, et Piale on Eesti südamelähedane. Ta räägib head eesti keelt ja korduvalt kuuleb ta suust, et meil Eestis … Kõneldes hingehaavadest, mis viimaste aastate sündmused – koroonakriis ja Ukraina sõda – on eesti rahva hinges lahti kiskunud, tulevad tal pisarad silma.
Oleksin hea meelega terve oma elu Soomes elanud, aga Jumalal olid teised plaanid. Olen misjonär ja öelnud Jumalale: saada mind. Saada meid perena. Seda ta on teinud.
Ta on hoolivaks peegliks, mis vaatab ühtaegu nii väljast kui seest. Pia kõneleb Eesti ajaloolisest kollektiivtraumast, millele me ehk igapäevaselt väga ei mõtle, ja võrdleb seda Kambodža rahva kogemusega. Päris ootamatu vaatenurk.
Pia Ruotsala vaatab ka tagasi eelmisele tööperioodile Eestis, mis lõppes 2020. aastal. Siis pani ta aluse EELK Perekeskusele, mis kahjuks pole sellisel kujul püsima jäänud. „Igal asjal on oma tähendus, mõte ja mõnikord ka aeg. Ju siis olid Jumalal mingid teised plaanid,“ jagab Pia oma mõtteid sel teemal.
„See polnud kunagi minu ega minu pere valik, et pidime just siis Eestist ära minema. Soome misjoniorganisatsioon SLS lõpetas oma tegevuse Eestis ja kutsus misjonärid tagasi,“ meenutab Pia Ruotsala 2020. aasta sündmusi.
Oled tagasi Eestis luterlikus kirikus panustamas. Ilmselt on paljud märganud, et sind vahepeal ei olnud. Kas pididki olema mõnda aega ära ja siis tagasi tulema? Või oli tagasi tulemine uus otsus?
Ma olen oma elu andnud Jumala kätesse. Pole planeerinud ei Jordaaniasse, Kambodžasse ega ka Eestisse tulemist. Oleksin hea meelega terve oma elu Soomes elanud, aga Jumalal olid teised plaanid. Olen misjonär ja öelnud Jumalale: saada mind. Saada meid perena. Seda ta on teinud. Olen iga mineku ja käigu ja tuleku eest väga-väga tänulik.
Eestist lahkusin 2020. aasta juunis ja augustis sõitsime Kambodžasse. Vahepeal külastasime Soomes kaks kuud kogudusi. Tol hetkel mõtlesin, et minu töö Eestis on tehtud. Tundus, et perekeskus on loodud, inimesed välja koolitatud ja mind pole rohkem vaja.
Kambodža luterlik kirik oli alles kümneaastane. Neil on neli kogudust, kus kõik tunnevad üksteist. Iga ristimine on terve kiriku pidu.
Kambodža kiriku esindajad tutvusid EELK Perekeskusega ja ütlesid, et neil on päris suured kollektiivsed traumad. Genotsiid ja kõik, mis neid mõjutab, et neil on vaja abi ja misjonäre ja kutsusid meid sinna appi.
Vastasin, et kui abikaasa oleks nõus, Jumal meid saadaks ja misjoniorganisatsioon rahastaks, siis võiks see teostuda. Nad saatsid oma kutse Soome ja nii juhtuski. Hästi huvitav oli olla kiriku juures, mis on oma teekonna alguses. Kambodža luterlik kirik oli alles kümneaastane. Neil on neli kogudust, kus kõik tunnevad üksteist. Iga ristimine on terve kiriku pidu.
Nad olid vaimustunud kiriku perenõustamise õppekavast ja koolitasin kahe aastaga 12 esimest jüngrit ehk 12 kiriku perenõustajat. Nende hulgas oli ka piiskop, kes pärast ütles, et ta ei ordineeri enam ühtegi vaimulikku ilma selle koolituseta. Põhiliselt tegelevad nad väga traumeeritud peredega ja kirik töötab läbi koduvisiitide.
Kuidas koduvisiidid välja näevad? See ilmselt pole päris nii, et lihtsalt koputad võõrale uksele.
Seal on suhtluskultuur teistsugune. Kui kogudus on juba rajanud mingi kiriku või kooli külla ja on valmis teenima rahvast, siis ta kontakteerub nende inimestega, kes seal elavad. Ainult piiblisalmide ja usukuulutamise läbi sooje suhteid üles ei ehita. Aasias põhineb kõik suhtlusel.
Töötab kontakti loomine teenimise ehk diakoonilise perenõustamise kaudu. Läheneme Jeesuse mudeliga, et mida me teie heaks saaksime teha. Mis teie perel vaja on? Mõni pere ütleb, et toiduga on kitsas. Siis kirik pakub kanakasvatuse koolitust või vaktsineerib kanu, et nad ei sureks.
Mõned ütlevad, et meil on peretülid või ei saa lastega hakkama. Või on vägivald, sõltuvused. Pärast koolitust, mida tegin, on sellel kirikul vahendid, mida nad saavad kodudes pakkuda, kuidas aidata. Või on probleemiks see, et neil pole piisavalt raha, et lapsi kooli saata. Kirik siis pakub põhikooliõpetust matemaatikas või emakeeles näiteks.
