Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Mitte kirikuturismi edendamiseks

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Kui Helene Toivanen sedeleid koguduse nimedega loosimiseks valmis sättis, oli perekoer Luna assistendina ettevõtmisel silma peal hoidmas.Erakogu.

Juba kuuendat aastat hästi toimiv eestpalvekoguduste projekt on oluliselt elavdanud EELK kogudustel vastastikku külas käimist, aga selle sügavamaks eesmärgiks on siseturismi tõhustamise asemel ennekõike siiski palveosaduse suurendamine. 

„Olen jäänud projekti vedama, kuid minu roll selles on tilluke. Müksan käima uue aastaringi ning saan osaks rõõmuhetke, kui uued paarid teada annan ning palvega teele saadan. Kogudused loovad algatusega aga ise sisu,“ kinnitab misjonär Helene Toivanen tagasihoidlikult. Projekti algatajana ning töös hoidjana on tema roll siiski jätkuvalt asendamatu. Just tema kogub kokku huvilised-kogudused ja loosib välja uueks kalendriaastaks eestpalvekoguduste paarid, kes vastastikku teineteise eest aasta jooksul palvetavad. 

Igal aastal liitujaid

Küsimusele, kuidas loosimisprotseduur välja näeb, vastab Helene: „Kirjutan osalevate koguduste nimed eraldi paberikestele. Palvetan enne loosimist, et Püha Vaim juhiks seda protsessi ning et see eestpalvesõprus võiks olla kogudustele õnnistuseks ning liita nad üheks armastuses ja üksmeeles. Suhtun loosimise hetke tõsidusega ega tee seda kunagi kiirustades.“

Toivaneni sõnul on igal aastal uusi liitujaid, ent suurema osa moodustavad siiski need kogudused, kes aasta-aastalt osalevad. „Ma ei ajagi enam näpuga jälge, et kes eelmisest aastaringist enam osalemas ei ole või kes on uus tulija. Mõtlen, et on just need, kes on ja et nii ongi hea,“ räägib Helene Toivanen, lisades, et osalevate koguduste arv on kuuel aastal olnud suhteliselt stabiilne, 30–40 kogudust. Kui eelmisel aastal osales rekordarv kogudusi, kokku 44, siis tänavu on nimekirjas 40 kogudust.

Vahel juhtub, et loosi tahtel satuvad kokku kogudused, kes on lähiaastatel paaris olnud. Sel puhul pannakse sedelid uuesti loosirattasse. „Püüan jälgida, et kahel-kolmel viimasel aastal paaris olnud kogudused kohe uuesti kokku ei satuks. Samamoodi toimin siis, kui satuvad kokku sama vaimuliku kaks kogudust,“ selgitab Toivanen. Ta räägib, et esimestel aastatel tuli ette ka seda, et mõni kogudus soovis uuel aastal jätkata eelmise aasta paarilisega.

Armastuse sidemega seotud

Kui algatust kuus aastat käima lükates oli tegijatele oluline saada tagasisidet, et hinnata ette võetu headust ning võimalikku jätkusuutlikkust, siis nüüd järelkaja kogumiseks pingutusi ei tehta. „Olen jätnud selle projekti omasoodu kulgema ja kasvama. Palve vägi, millesse eestpalvesõbrad usaldatakse, on mõõtmatu ja sellest ei olegi vaja aasta lõpus kokkuvõtet teha,“ möönab Toivanen. 

Kogudustel, mis loosi tahtel aastaks paari saavad, on vabadus leida oma sõprussuhtele konkreetne väljund. On üksteise külastamist, ühiseid ekskursioone, kontsertide korraldamist, ühiseid piibliringe ja seenioride osadusrühmi.  

„Olen sageli öelnud, et aastaga võiks üks kohanimi Eestimaa kaardil saada uuel viisil tuttavaks ja seonduda inimestega, kelle rõõmude ja murede eest on aasta jooksul palvetatud. Armastuse side, mis palvetades koguduste vahele kasvab, seob meid inimestega, kellega me ehk kunagi pole kohtunud ning võib-olla ei kohtugi, aga saame neid aasta jooksul oma südames kanda,“ jutustab Helene Toivanen.

Lisaks eestpalvetamisele

Kolmandat aastat projektis osaleva Kihelkonna koguduse õp Rene Reinsoo räägib, et võtab igal pühapäeval eestpalvekoguduse eestpalvesse. Ta peab seda ülioluliseks. Kui eelmisel aastal oldi paaris Kuressaare kogudusega, siis tänavu seob loos neid kogudusega mandrilt: „Olen Kolga-Jaani õp Peeter Partsiga juba suhelnud ja vaikselt plaani pidanud, kuidas alanud aastat eestpalvekogudustena sisustada.“

Õp Arvo Lasting väljendab head meelt, et loosi soovil on Helme koguduse eestpalvekoguduseks Urvaste. Tema sõnul pole veel jõudnud täpsemaid plaane teha, aga lootus on kindlasti ette võtta sõit Võrumaale. „Helme kogudusel on tavaks kõike koos Taagepera kogudusega teha, seega on meid ühe asemel kaks minemas,“ muheleb Lasting. 

Õp Allan Kährik selgitab, et Paistu kogudus osaleb neljandat aastat ja on väga rahul. „Põhiline on ikka palvetamine. Peakski nüüd uutele sõpradele Kuressaare koguduses helistama ja uurima, mis neil mureks on, et teaks, mille eest palvetada,“ sõnab ta. Kindlasti plaanitakse koguduse esindusega ka sõit mere taha ette võtta. „See on vägev, et saad lähemalt suhelda kogudusega, kellega muidu ehk kontakti poleks tekkinud. Eks see paistab kunagi tulevikus, et kas ja millised on kasuefektid, aga kuidagi ju tahaks koguduslikku elu rikastada. Eks see natuke ole ka siseriiklik kristlike sõprussuhete edendamine. See projekt aitab luua pildi EELKst laiemalt.“

Liina Raudvassar