Mitte üksnes leivast

See, et raamatuaasta on seotud teadaolevalt 500 aasta eest Lübeckis arestitud vaadiga, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi-, läti- ja eestikeelseid missaraamatuid, ei ole enamiku Eesti Kiriku lugejate jaoks uudiseks, kuna seda on seoses käimasoleva juubeliaastaga mitmes seoses märgitud.

Küllap on ka tänapäeva eestlasele teada, et nii meie kirja-, aga ka kõnekeele areng on saanud paljus mõjutusi vaimulike trükiste väljaandmisest ja levimisest rahva hulgas.

Kohalike rahvakeelsete trükiste kättesaadavus ja nende koostamise eelsed arutelud kirja- ja häälduskeele arengust lõid aluse, millele sai toetuda nii keele kui rahvuse areng ja püsimajäämine.

Kui 10 aasta pärast peetakse eestikeelse piiblitõlke 300 aasta juubelit, tähistab see ühtlasi eesti kirjakeele ja rahvuse väljakujunemise sümboolset algust. Kui trükikunsti leiutamine andis hoogu Martin Luhteri reformatsiooniideedele, siis Uue Testamendi ja tervikpiibli trükkimine tegi eesti- ja liivimaalastele Jumala sõna lugemise ja õppimise oluliselt kättesaadavamaks.

Samal perioodil asutatud küla- ja kihelkonnakoolides õpetatud lugemis- ja kirjutamisoskus lõi aluse laiemale ühiskonna arengule.

Eestlase põld ei ole kõikjal üle maa ühtlaselt viljakas, vaid see on pigem kivine, ning selle harimine nõuab  pealehakkamist ja püsivust. Igapäevase leiva teenimine ei ole olnud meie rahvale kunagi omaette eesmärk, vaid selle kõrval on hinnatud ka hinge- ja kooliharidust. Tuntud on Jeesuse ütlus „Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust” (Mt 4:4).

Selleks, et uudised Eesti kirikuelust ning vaimulike jutlused ja kaasmaalaste vaimuliku sisuga kirjutised jõuaksid rohkemate lugejate lauale, hakati 1923 jõulude ajal välja andma ajalehte Eesti Kirik, mis ilmus regulaarselt kuni 1940. aastani.

Taluperedes ja linnades tehti nädalapäevad tööd, aga pühitseti ka pühapäeva, mille juurde kuulus Jumala sõna lugemine, jutluse kuulamine ja armulaual osalemine. Selle elukorralduse lõhkus nõukogude võimu repressiivne poliitika, mis hirmuõhkkonnas sundis inimesed ühismajanditesse ning kuulutas kirikus käimise ja Piibli lugemise mittesoovitavaks.

Kodumaal katkes ka ajalehe Eesti Kirik väljaandmine, leht hakkas uuesti ilmuma alles  vabaduse künnisel 1990. aasta kevadel, olles nüüdseks ilmunud järjepanu 34 aastat.

Nii nagu reformatsiooni ideed levisid omas ajas kiiremini trükikunsti leiutamise kaudu, on ajaleht Eesti Kirik uuendanud tänaseks oma kodulehe vormi ja sisu ning alustanud digilehe väljaandmist ja digitellimuste vormistamist, hoides samal ajal au sees ka paberlehe ilmumist.

Kuigi me oleme tihti harjunud millegi tuttavliku kasutamisega, ei ole niivõrd oluline vorm kuivõrd just sisu. Teiste sõnadega võib ajas muutuda väljaande väline kuju, aga kui see püsib väärtustel, mille taha on kogunenud selle lugejad ja kirikulehe puhul säilib otsene seos kiriku õpetuse ning kuulutusega, kannab sõnumi sisu nii lugejat kui selle vahendajat ehk väljaannet ennast.

Vanas kirikus kehtis arusaam, et kui inimene ei ole kolm pühapäeva olulise põhjuseta osalenud jumalateenistusel, siis on ta kaotanud oma osaduse koguduse ja kardetavasti ka Jumalaga. Kui me ise ei tunne huvi oma kirikus toimuva vastu, kasutades selleks kaasaegse meedia, aga ka trükitehnika vahendeid, siis on kardetavasti liikunud meie fookus ja tähelepanu mujale.

Nii peaks olema enesestmõistetav, et igal kiriku liikmel on ülevaade oma kirikus toimuvast, mille kohta annab tasakaalustatud iganädalase ülevaate meie oma ajaleht. Väga oluline on, et see oleks koguduste juhtorganite ehk nõukogu ja juhatuse liikmete lugemislaual või arvutis.

Tänu paguluses ilmumist jätkanud ajalehele sai väljaanne hiljuti tähistada oma 100. aastapäeva, mille puhul tegid paljud inimesed ajalehele jõukohase sünnipäevakingi. Parimaks kingiks täna, nii endale kui kirikule, on uuendada oma ajalehe tellimust, millega kaasneb tasuta digitellimus.

Ajaleht ootab ka väga oma lugejate ja vaimulike kaastööd, millest loeme huviga nii käesolevas kui järgmistes numbrites.

Anti Toplaan

SA Eesti Kirik nõukogu esimees