Muusika kannab endas ka elulaadi, filosoofiat ja ideoloogiat

Ülestõusmisaja 5. pühapäeva, Cantate, juhtsalmiks on

Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid. (Ps 98:1)

Sel pühapäeval õhutatakse meid laulma, sest Issand on teinud imetegusid. Nendeks imetegudeks on Jeesuse inimesekssaamine, kannatus ja surm; tema ülestõusmine surnuist, taevaminemine ja Püha Vaimu läkitamine. Ning viimaks ka tema taastulemine kirkuses.

Väga oluline muusika juures on see, mis vaimu ta kannab ja millist energiat edastab. Koorijuht ja muusikapedagoog Ene Üleoja on täheldanud: „Muusika võib inimest üles ehitada, aga ka hävitada. Kõik oleneb sellest, kelle käes on muusikalised väljendusvahendid, milline on tema hingelis-vaimne struktuur ja miks, kuidas, kellele või millele on keskendunud tema loomingu olemussuund.”

Kirikumuusika kohta kirjutab Hugo Lepnurm: „Liturgia koos koraalidega moodustab ühtse muusikalis-vaimse-esteetilise terviku, milles väljendub püüd sisemise korrastatuse, tasakaalu ja harmoonia poole.”

Kirikumuusika on suhtlemiskanal inimese ja Jumala vahel. Kirikumuusika on jumalateenistuse osa, millel on selles kindel ülesanne.  See on seotud konfessiooniga ning kujunenud mineviku ja oleviku, kiriku siseste ja väliste kultuuriliste, sotsiaalsete jm mõjude tulemusel.

Meie kirikutes lauldavat luteri koraali võib pidada gregoriuse koraali rahvakeelseks ja lihtsustatud variandiks, mille meloodiad pidid olema gregoriuse koraali omadest lihtsamad, sest kogudus pidi olema võimeline neid kaasa laulma. Koguduse laul on luterlikus jumalateenistuses element, mis katoliiklikus jumalateenistuses puudus.

Paavst Gregorius Suure järgi nime saanud laulustiil arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid.

Lutheri suhtumist muusikasse väljendavad tema sõnad: „Kuna inimene on ainus olevus, kellele loomisel anti hääl ja sõna, siis on inimese kohus Loojale selle eest nii sõnas kui helis tänu anda.”

Teiste protestantlike konfessioonide kirikumuusika, näiteks kalvinistidel, on ainult emakeelne, enamasti ühehäälne vokaalmuusika (orelid lõhuti kirikutest välja). Anglikaani kirikumuusikat iseloomustavad lihtsa stiiliga ingliskeelsed a cappella laulud või lihtsa orelisaatega koorimuusika. Baptistide, nelipühilaste, adventistide ja vabakoguduste ülistusmuusika ja laul on olnud kõige altim omaks võtma eri aegade popmuusika elemente.

Moskva suurvürstiriigi ajal arenes välja õigeusu kirikus kasutatav muusika, mille alused on pärit Bütsantsi kirikumuusikast. Venemaa kirikulaul on oma algupära poolest bütsantslik, kuid muutub läbi sajandite vene kirikulauluks.

Eesti algupärase õigeusu kirikumuusika heliloojad on lähtunud rohkem traditsioonilisest eesti õigeusu kirikumuusikast, milles on küll väga tugev Peterburi koolkonna mõju, aga võib ka täheldada luterlike laulude mõju.

Eestis mõnda usku omaks pidavatest inimestest oli 2021. a rahvaloenduse andmetel õigeusklikke 56%, luterlasi 27% ja muid 15%. Need arvud näitavad luterlaste arvu ja osakaalu kahanemist, samal ajal kui õigeusklike arv on pidevalt kasvanud.

Rahvuste lõikes on näha, et võrreldes teiste Eestis elavate suuremate rahvusgruppidega on religioosseid inimesi eestlaste seas kõige vähem – mõnd usku peab omaks kõigest 17% eestlastest, aga usku mitte omaks pidajaid on 71%.

Eestlaste seas on õigeusklikke 3%, aga siinsetest slaavlastest peab õigeusku omaks 50% venelastest, 47% ukrainlastest ja 58% valgevenelastest, kellest valdav enamik kuulub Moskva alluvuses olevasse õigeusu kirikusse. Praegu on enamik Eestimaa kristlastest vene kirikulaulu heliväljas.

Luteri koraal on mõjutanud tugevalt kogu eesti muusikat. Need muusikud ja heliloojad, kellest said meie koorimuusika traditsioonide alusepanijad, laulsid külakoorides ja kirikutes neidsamu koraale.

Muusika kannab endas edasi ka elulaadi,  filosoofiat ja ideoloogiat. See, milliseks kujuneb eesti luterliku kirikumuusika tulevik, on seotud luterliku kiriku enda ja Eesti käekäiguga laiemalt. Igatahes meie uus lauluraamat peaks valmima 2025. aastal. Aidaku meid selles Jumal!

Tarmo Linnas

vanglate peakaplan