Narvas tegutseb kolmkeelne kogudus

Nii eesti, soome kui vene keeles jumalasõna kuulutav Narva Maarja kogudus seadis möödunud pühapäeval ametisse aseõpetajad.

Narva Aleksandri suurkiriku saatus on viimastel aastatel rohkesti tähelepanu pälvinud. Selle kordategemise väljavaadetest ja võimalikest tulevastest funktsioonidest oli pikemalt juttu eelmises lehenumbris.
Ent lisaks pühakojale on omanäoline ka seal praegu tegutsev Narva Maarja kogudus. Kui 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli Eesti luterlastest eestlasi tervelt 96%, siis Narva kogudus on nimelt erandlikult paljurahvuseline. Sellest saab aimu, kui heita pilk kiriku tornikabeli seinal olevale koguduse sünnipäevalaste nimekirjale, kus leidub nii eesti-, vene- kui soomepäraseid nimesid. Ka jumalateenistusi peetakse regulaarselt kolmes keeles.

Soomekeelne töö
Tavapärasest pidulikum oli koguduse 23. märtsi soomekeelne teenistus, kus lisaks kohalikele vaimulikele teenisid kaasa piiskop Tiit Salumäe ja praost Tauno Toompuu ning jutlustas Teemu Haataja Soome misjoniühingust SLEY. Ametisse seati nimelt abiõpetajad Vladimir Batuhtin (58) ja Oleg Sevastjanov (70) vastavalt soomekeelse ja venekeelse töö tarbeks. Sisuliselt see talitus küll koguduse ellu mingeid muutusi ei toonud, sest Batuhtin on Narva luterlasi teeninud juba 2001. ja Sevastjanov 2005. aastast.
Soomekeelse kogudusetöö olemasolu pole Narvas aga muidugi juhus. Koguduse õpetaja Urmas Karileet selgitab, et Ingerimaa piiril olevas linnas on ammust aega soomlasi elanud. Kohalikud eestlasedki olid alguses hoopis soome-rootsi koguduse liikmed, kuni XIX sajandil eraldi eesti kogudus rajati ja selle tarbeks 1882. aastal valminud Aleksandri kirik ehitati. Pärast II maailmasõda aga asus Narva elama sadu ingerisoomlasi, kes soovisid ka omakeelset vaimulikku teenimist.
2011. aasta rahvaloenduse järgi elas Narvas ligi pool tuhat soomlast. Abiõpetaja Batuhtini sõnul praegu siiski suurem osa neist kirikuga seotud ei ole. Soome osakoguduse liikmeid on kolmekümne ümber, jumalateenistustel käib aga umbes kümme inimest. Nagu teenistuse järel kohvilauas kuulda võis, suhtlevad mõnedki neist omavahel vene keeles. Kuid teisalt võis aimu saada, et ka esivanemate keel, kultuur ja usk on Narva soomlastele väga olulised.
Tõhusat tuge soomekeelse töö edendamiseks on alates 2001. aastast saadud Soome luteri kiriku Porvoo praostkonna kõigilt seitsmelt koguduselt ning SLEY misjoniühingult. Viimane katab muu hulgas ka osa Batuhtini töötasust. Lisaks käivad Soome vaimulikud sageli Narvas kaasa teenimas. Tänutäheks andis piiskop Salumäe üle EELK koostöömedalid Narva koguduse sõpradele Teemu Haatajale, emeriitpraost Heikki Hakamiehele ning Askola koguduse liikmele Timo Suntiole.

Rahvusi ühendav usk
Arvuliselt suurima osa kogudusest moodustavad õpetaja Karileedi sõnul siiski eestlased, keda on linna elanikkonnast aga vaid 3%. Et luteri kogudus on Narva olulisemaid eestlaste koondumiskohti Narva Eesti Seltsi kõrval, on koguduse hea käekäik õpetaja meelest oluline ka riiklikust seisukohast.
Kõige osavõturohkemad on Karileedi kinnitusel seevastu venekeelsed jumalateenistused. Praost Tauno Toompuu kinnitusel ei püüa luterlased siiski mitte õigeusulisi oma kogudusse üle meelitada, vaid kuulutavad Kristust ennekõike kirikust võõrdunud vene emakeelega inimestele. Ta meenutab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva piiskopi Laatsaruse sõnu, et hoolimata kirikute rohkusest on linnas palju uskmatust ning vähe neid, kes ristiusku tõepoolest kalliks peavad. Eri konfessioonid ei konkureeri siin hingede pärast, vaid püüavad üheskoos olukorda parandada vastavalt oma võimalustele.
„On neid, kellele just luterlik kirik, usukäsitlus ja spiritualiteet sobib,“ leiab praost. Näiteks intellektuaalsete huvidega inimesed, keda paelub usu seletamine jutluste ja piiblitundide vormis, võimalus küsimusi esitada ja arutleda. Peale Narva toimub venekeelne kogudusetöö ka Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Sillamäel. Viimases neist käivad luterlased muide koos kohalikus roomakatoliku kirikus.
Kuigi jumalateenistusi peetakse eraldi, korraldatakse abiõpetaja Batuhtini sõnul ka ühiseid ettevõtmisi, mis eestlastest, venelastest ja soomlastest usklikud kokku toovad. Niisiis pole tegemist mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt ühe kogudusega. Just see teeb Narva koguduse meie kirikus huvitavaks ja omanäoliseks.
Rain Soosaar